17:03 esmaspäev, 15.10.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ViljandimaaKülad
  Navesti küla

Navesti küla asub Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 128 elanikku.

Navestit on esmakordselt mainitud kirjalikes allikais 1599. a. (Navosth), kui Navesti mõis kuulus Pärsti mõisa juurde. Aastal 1622 kinkis Rootsi kuningas Gustav Adolf mõlemad mõisad vendadele Casper, Fabian ja Michael Engelhardtile, kellelt Navesti sai ka oma nime Neuvaiss.

Siin Tepu talu juures asub muistne ülekäigukoht, mis ühendas Sakalat (Lõuna-Eesti) ja Järvamaad (Kesk-Eesti) ning mille intensiivsest kasutamisest on andmeid Liivimaa kroonikas.

Varem Pala nime kandnud jõge hakati Navestiks kutsuma pärast mõisa tekkimist.

Navesti org on olnud asustatud juba mesoliitikumis (Jälevere, Lepakose jt. leiukohad).

I aastatuhandest e.m.a. pärinevad väikeselohulised kultusekivid - üks Navesti asunduses Tallinna-Viljandi maanteest paarsada meetrit ida pool õueaiamaal ja teine, hävinud kivi (9 lohuga) veidi kaugemal Tepu talu maal. Säilinud kultusekivil on 87 erineva suurusega lohku. Neist 37 on suured kausitaolised lohud, ülejäänud väikesed.
See on Viljandi maakonna kõige suurema lohkude arvuga kultusekivi. Kivi ise on 4 m pikk, 2 m lai ja 0,6 - 1,1 m kõrge ning pärineb varasest rauaajast (6. sajand e.m.a. - 1. sajand m.a.j.).

Lähemad väikeselohulised kultusekivid paiknevad Tääksi juures.

Keskmise rauaaja lõpust pärineb poolik hõbedast kaelavõru, mis leiti 1936. a. uudismaakünnil paarsada meetrit ida pool kohast, kus Tallinna maanteelt pöördub tee Lõhavere ja Suure-Jaani poole.
Umbes samast ajast pärineb 1938. a. Rumbi pere maalt leitud rootsuga odaots.

Märkimisväärseks asustuskeskuseks on Navesti kujunenud nooremal rauaajal. Selleaegseid ja ajaloolise aja leide (savinõukilde, raudesemete katkeid, münte jm.) on Navestist 1950-ndail aastail kogunud kodu-uurija E. Raadik.
Nooremast rauaajast pärineb ka 1956. a. Navesti jõest kalastamisel raudteesilla lähedalt leitud kirves.

Praegused hooned mõisaparki on ehitanud Paala kolhoos.
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee