14:44 laupäev, 15.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ViljandimaaKülad
  Meleski küla

Meleski küla asub Viljandi maakonnas Kolga-Jaani vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 137 elanikku.

Kolga-Jaani voorestik madaldub kagus, Emajõe ülemjooksu ning Põltsamaa ja Pedja jõe alamjooksu piirkonnas ulatuslikuks metsaseks ja soiseks tasandikuks. Siia kujunes 18. sajandi lõpul tähtis klaasitööstusrajoon.
Vanimad klaasiahjud selles piirkonnas on töötanud Utsali külas ja Laashoonel. Põltsamaa jõe ääres, nüüdse Potaste pere kohal asus potasetootmise ettevõte. 1792. a. rajati Rõika-Meleski klaasivabrik ("Lisette"), kus toimus klaasisulatamine ning peeglite ja pudelite valmistamine. Põltsamaa jõe ääres Rõikal aga poleriti ja lihviti peegleid, milleks kasutati peamiselt veejõudu. Klaasipuhujad ja muud oskustöölised tulid Saksamaalt. Rõika-Meleski manufaktuur oli omal ajal Eesti suurim tööstusettevõte. 1820. a. töötas siin 538 töölist. Vabrikut hiljem rekonstrueeriti, mille tulemusena tööliste arv vähenes 450-lt 186-le. Vähenes raske käsitöö osatähtsus. Kaubal oli hea minek, seda veeti Petrburi ja Riiga, Rootsi ning isegi Lõuna-Ameerikasse.
1916. a. jäi Rõika-Meleski peeglivabrik täielikult seisma.
1922. a. alustati Meleskis uuesti tööd, kuid Rõika peeglivabrikut enam käiku ei lastudki. Toodeti pudeleid ja klaasnõusid.
Nüüdseks on klaasitootmine lõpetatud.

Meleskist 1 km lõuna pool asub Moksi varase mesoliitikumi asulakoht (VII - VI aastatuhat e.m.a.), mis on vanim teadaolev keskmisse kiviaega kuuluv küttide - kalastajate asulakoht Viljandimaal. Siit on leitud kividest leease, nõrgalt lihvitud mesoliitilisi kiviesemeid ja põlenud vaiade otsi. Viimastest võib järeldada, et hooned hävisid tules.

Siimusaare kiviaja asulakoht on Meleskist 2 km Kolga-Jaani pool teest paremal.

Võrtsjärve põhjaranniku voortel leiti juba käesoleva sajandi algul rohkesti kiviesemeid, osa neist on Pärnu Koduloomuuseumis, osa TA arheoloogiakeskuses.

Endise Siimu-Nelka talu maadel avastati suur mesoliitiline asulakoht. Aastail 1961-1964 korraldas seal arheoloogilisi väljakaevamisi Viljandi Koduloomuuseum. Lahti kaevati 263 ruutmeetrit, mis on vähem kui 1/10 asula pindalast. Saadi rohkesti leide: tulekivist esemeid, lihvitud kiviriistu (kirveid, talbu), luust ahinguid, savinõukilde (nöörkeraamikat), leeasemeid. Osa leidudest oli varasest metalliajast. Kogutud söe vanus oli 420+/- 210 aastat e. m. a.
Kaevamistööde käigus paljastus Suur-Võrtsjärve rannavõlv, mis kulges mööda voore idanõlva.
Asulakoha lähedal on kivikalme, mida kasutati arvatavasti varasel metalliajal.

Kivisaare asulakoht paikneb Siimusaarest umbes 1 km itta Põltsamaa jõe poole. Siin on elatud juba mesoliitikumist peale, neoliitikumis ja pronksiajal. Asulakohast on leitud hilist nöörkeraamikat, teravovaalseid kirveid. Neid kasutati pronksiaja alguses. Kivisaarelt leitud hiline nöörkeraamika, varane riivitud keraamika ja tekstiilkeraamika on iseloomulikud kiviaja lõpule.

Kivisaarel on ka suur kalmistu, mis on kündmise ja kruusa võtmisega kahjustada saanud. Leide on saadud sealt juba 1882. a. alates, nende hulgas üle 20 luustiku, panustena loomahammastest ripatseid. Tõsiselt kaheldav on kalmistu kuulumine pronksiaega. Arvatavasti oli see kasutusel III aastatuhande II poolel e. m. a.

Et näha kohta, kus Põltsamaa ja Pedja jõgi ühinevad, tuleb Meleskist pisut tagasi tulema. Taresaare vahtkonna teeviit juhatab kätte õige teeotsa. Metsavahi juurest on jõe äärde vaevalt kolmveerand kilomeetrit.
Paljud jõeosad kannavad siin iseloomulikke nimesid. Päris Taresaare kohal on pedaka käänd ja kärestik ning Kitse käänd. Laashoone poole jääb suur käänd Haavakolgas. Allapoole jääb jõest ammu eraldunud sonn Emiselomp.

Jõe kaldal on selle üksilase paiga viimane pere, Linakaasiku talu.
Mõned aastad enne II maailmasõda asutasid Meleski vabrikust lahtisaanud töölised siia väikese klaasivabriku, mille ametlikuks nimeks oli "Pedja klaasi väiketööstus". Peale ettevõtte kuue osaniku oli ametis veel kolm abitöölist. Valmistati väikesi 5 - 200-grammiseid apteegipudeleid, mida müüdi Tallinna ja Tartu eraapteekidele. Toormaterjaliks kasutati klaasipuru, mida hangiti Tartust ja Meleskist, naftat veeti lotjadega Tartust, metsamaterjali ja liiva oli külluses kohapeal. Vabrik sai tegutseda ainult 3 kuud, siis suleti. Nähtavasti kartsid Tallinna ja Tartu mõjukad töösturid sellest väikeettevõttest endale konkurenti.
Vabrikul oli suur savist korsten, mis ulatus tihti luhale laskuvast udust kõrgemale. Kord olevat vabriku peaosanik naljatamisi selle udu ja korstna kohta lausunud: "London mis London!" Sellest peale jäänudki vabrikule ja talule suure linna nimi, mis rahvasuus tänapäevani kindlalt püsib.

Päris Londoni külje all on vana jõekäänd Härgauguga, kuhu kaks Võisku mõisa härga metsaveol uppunud. Mõnede juttude põhjal pidavat Härgaugu põhjas rahapada peidus olema.

Üle jõe on madalad Süteaugud, kus klaasivabrikule süsi põletati. Piki jõekaldaid laiuvad suured luhad, endiste Võisiku ja Soosaare valdade heinamaad.

Londonist on Põltsamaa ja Pedja jõe ühinemiskoht 800 m kirde pool. Üle jõe väikesel maa-alal on üle paarisaja vana tamme, millest paljude ümbermõõt ulatub 3-4 meetrini. Kõige jämedama alla olevat rahvajutu järgi maetud Põltsamaa lossi kuld ja hõbe. Ka räägitakse, et tammiku kohal olnud muistne sõjakants oma vallide ja kraavidega. Kindlustatud pelgupaigaks võidi tammikualust tõesti kasutada, kuna praegugi ümbritseb ala vesine soonik.

Nagu kaks õde tulevad Põltsamaa ja Pedja jõgi kõrvuti kaugelt Pandivere äärealadelt, ühepikkused, kaunid. Ainult Pedja on naabrist pisut tõmmum - tema toob endaga kaasa rohkem rabade vett. Kahest jõest sünnib uus, lai ja sügav Pede, mis juba 4 km kaugusel Emajõkke suubub.
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee