19:45 esmaspäev, 24.06.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ValgamaaKülad
  Truuta küla

Truuta küla asub Valga maakonnas Otepää vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil asub külas 26 elanikku.

Truuta küla jääb Kooraste ürgoru järveahela piirkonda.

Küla eraldati 18. sajandi lõpul Koigu mõisa küljest. Saksa keeles kandis küla Gertrudenhofi nime, millest tuligi eestipärane Truuta.

Küla keskus on rahvatraditsioonis tuntud ka Nahalinnana, millel olnud omal ajal tihe side Otepää linnusega. Siin asunud Otepää linnuse üks eelkindlustustest, samuti töödeldud siin rohkearvuliselt nahku, sellest ka nimi - Nahalinn.

Endise Truuta mõisa lähedalt Saamueli kivikalmest leiti 1890. a. kaevamistel R. Hausmanni poolt kolmnurkne aźuurne pronkssõlg. Taoliste sõlgede valmistamiskeskuseks on peetud Kesk-Dnepri alasid, kus neid ilustati mitmevärvilise emailiga. Saamueli sõlel email puudub. Saamueli on põhjapoolseim punkt Euroopas, kust on leitud selline III - IV sajandist Dnepri aladelt pärinev sõlg.

Kooraste ürgoru järveahel algab paar kilomeetrit Valga-Otepää maanteest paremale jäävate endiste Vidrike mõisahoonete tagant. Mööda mõlemat orukallast suunduvad teed ida poole, all ürgorus sinavad järved, mida ühendavad lühikesed ojad ja sookaelad. Siin on Eestimaa üks lülirikkamaid järveahelaid: Vidrike ehk Topano (pindala 14 ha), Voki (16,2 ha), Lambahanna ehk Truuta (4,1 ha), Nahajärv (2,7 ha), Sinikajärv (0,3 ha), Lubjaahju (1 ha), Liinujärv (4 ha), Kooraste Pikkjärv (8,9 ha), Vaaba (2,4 ha) ja Hatsike järv (1,2 ha). Neile lisandub veel väljaspool ürgorgu asuv Kooraste Suurjärv (39,4 ha). 12-kilomeetri pikkust orupõhja ilustab 10 järve.

Kooraste ürgoru järveahelaga tutvumiseks sobib kõige paremini jalgsirännak, mida võiks alustada Vidrike bussipeatusest mööda Antsla teed Vidrike suunas.

Kunagi on seda teed astunud ka armeenia uue kirjanduse rajaja Hatsatur Abovjan. Õppides Tartu ülikoolis, matkas ta 1832. a. mais ja 1834. a. juulis Vidrike mõisa, kus elas ta hea tuttav H. M. B. von Adlerskrona.
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee