02:04 kolmapäev, 23.01.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ValgamaaKülad
  Taheva küla

Taheva küla asub Valga maakonnas Taheva vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 124 elanikku.

Taheva piirkonda iseloomustavad laialdased metsad.

Tahevat on esmakordselt mainitud vakusena 1541. a. (Tayewes). Nähtavasti 16. sajandi keskel rajati Mustjõe ja Koiva jõe ühinemiskoha ligidale ka mõis (Taywola), sellest 3 km eemale tekkis pärast II maailmasõda Taheva töölisasula.

Taheva juugend-barokne mõisahäärber (kavandas 1905. a. arh. A. Reinberg) on hävinud. Pargi projekteeris A. Reintz 1903. a. Kõrvalhoonetest on säilinud ait, jääkelder ja pumbamaja. Hoonestuse tõstab esile parkmetsana kujundatud männik naabruses.
Taheva park on Valga maakonna ilusamaid parke. Parki hooldab Taheva lastesanatoorium. Erinevalt inglise stiilis parkidest puuduvad Taheva pargil telgjooned. Vabakujunduslik pargiosa, kus puud paiknevad grupiti, läheb sujuvalt üle metsapargiks. Puuliike on 50 ümber (alpi seedermändi (grupiti), halli ebatsuugat (grupiti), tatari vahtrat, mägimändi, 12 m kõrgust mandzuuria lodjapuud, lõhnavat vaarikat ja kanada lodjapuud.

Taheva töölisasulas asuvad Taheva metskonna keskus ja Taheva metsapunkt. Viimase kasutada on Tidriküla park, kus kasvavad 30-40-aastased puud, nende hulgas torkav kuusk, saarvaher, suureleheline pärn,siberi nulga, tatari vaher, Engelmanni kuusk - kokku 22 puuliiki.

Tellingmägi asub Koiva puisniidu piirkonnas ja koosneb puhtanisti liivast ja kruusast. Tema jalamil kasvavad haruldased stepitaimed: mägisibul, käokuld, liivhaguhein.

Koiva puisniit on 1957. a. loodud botaaniline kaitseala, mis asub Koiva jõe äärsel alal Eesti-Läti piiril (suurus 170 ha ).
Niitudel kasvavad jändrikud tammed, haavad, künnapuud, metsõunapuud. Enamik tammikust on 19.-20. sajandi vahetusel tehtud raie tõttu alusmetsata. Kus alusmetsa esineb, seal kasvavad sarapuud, toomingad, kuslapuud, harilikud lodjapuud, paakspuud, vaarikad, türnpuud jt., mis on kõikjal läbipõimitud humalast. Lagedal puisniidul kasvavad kõrrelised, väiksemates sookohtades tarnad, veepiiril vesikatkud.
Koiva kaldavõsastikus võib kohata sinakate lehtede ja heleroheliste võrsetega mürgise ehk euroopa kikkapuu põõsaid, mida kohalik rahvas kutsub sajakoorseiks. Kikkapuu levikuala Eestis on piiratud, teda esineb veel ainult Mustjõe ja selle lisajõe Peetri jõe ääres.
Koiva puisniitudel pesitseb paarkümmend linnuliiki, neist harukordseim on jäälind. Siin võib kohata veel rukkirääku, tikutajat, peoleod, rähni ööbikut jt.
Puisniitude tammikud, rahutu ja kiirevooluline jõgi, siin-seal jõekäärus paljanduvad järsakud, liivased neemikud ja õhtused udud on andnud ainet kunstnikele. Siinseid kauneimaid paiku võib näha filmis “Viimne reliikvia”.

Mustjõgi voolab Koivasse Tahevast edelas.
79-km pikkune jõgi koos lisajõgedega moodustab Hargla nõos ja lavamaal tiheda vetevõrgu. Voolates kahe kõrgema ala- Haanja ja Karula kõrgustiku vahel, kogub Mustjõgi endasse kõik Haanjamaa lääne- ja lõunanõlva ning Karula kuplistiku lõunaosa veed. Suurimad lisajõed on Pärli-, Vaidva, Peetri, Ahelo ja Hargla jõgi.
Huvitav on Hargla kohal Mustjõe põhjakaldal asuv Tammekolk oma rohkete sootide ja paljude põliste tammedega.
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee