23:07 kolmapäev, 19.06.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ValgamaaKülad
  Taagepera küla

Taagepera küla asub Valga maakonnas Helme vallas. Küla on Õhne jõe ülemjooksul. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 162 inimest, 1. jaanuaril 2010. a. oli elanikke 122.

Oma praguse nime on ta saanud 18. sajandil kunagiste omanike Stackelbergide järgi. Eesti algupärast Vaoküla kohtame esimest korda 1420. a. (Wafencul).

Külas on mitu kivikalmet, mis pärinevad arvatavasti kõik I aastatuhande esimesest poolest. Üks pooleldi lõhutud kalme asetseb Taagepera mõisa aias, teine häärberist loode pool Ruhja tee veeres põllul. Kuna see on ida-lääne suunas pikliku kujuga, siis võib tegemist olla tarandkalmega.

Mõisahoonest 1,5 km lõuna pool Kirikupalu metsas on väike kivivare, mida on peetud kirikuasemeks. See asub Õhne jõest lääne pool Päidi pere juurde viiva tee ääres.
Kuna tarandkalmeid on sageli peetud kiriku- või kabeliasemeks (ristkülikukujuline müür, surnuluud, leiud), siis võib siin samuti tegemist olla tarandkalmega.

Taagepera ulatuslik mõisaansambel paikneb Õhne jõe ülemjooksul ning on esinduslikumaid juugendstiilis ehitisi Eestis. Mõis rajati arvatavasti juba enne Liivi sõda. Aastatel 1674-1796 oli v. Stackelbergide (nende nimest ka mõisa nimi), 1819. aastast kuni võõrandamiseni 1919. a. v. Strykide valduses.
Kõrgendikul paiknev suur peahoone (arh. O. Wildau, ehitatud 1907-12) esindab juugendi arhailis-romantilist (osaliselt soome eeskujudele viitavat) suunda. Oma 40-meetrise torniga meenutab mõneti keskaegset linnust; ebasümmeetrilise liigendatud kuju ja eri kõrguste osade abil on saavutatud väga elav, maaliline üldilme. Maalilisusele aitab kaasa ka dekoratiivne materjalikäsitlus. Tornis asuval tuulelipul on poolkuu ja taevatähtede kujutised (paruniproua oli rahvuselt türklanna). Hoonel on rohke sepisdekooriga stiilne välisuks. Lossis oli 75 ruumi (igas eri värvi tapeet) ning igal ruumil oma nimi. Hiljuti korraliku uuenduskuuri läbi teinuna on võimas rüütliloss üks kolmest peamisest turismimagnetist Valgamaal.
Enamik kõrvalhooneist paikneb mitmes funktsionaalses grupis peahoonest idas. Tähelepanu väärivad 18. sajandi lõpust - 19. sajandi algusest pärinevad massiivsed, kelp- või poolkelpkatusega valitsejamaja, tall, linnaserehi, üks moonakamajadest, kahe pika laudahoonega ääristatud karjahoov, kõrge poolkelpkatusega maakivist (osaliselt krohvitud) vesiveski, 19/20. sajandi vahetuse paiku ehitatud kahekorruseline maakivist kuivati ning peahoonega üheaegne väike mootorturbiinil töötanud elektrijaam.

Vabaplaneeringuline park on suur ja liigirikas, selle lääneosas on puiesteid. pargi põhjaosa piirab kõrge maakivimüür (osal. vaid maakivist tulbad), selles on kaks peahoonega stiililiselt ühtses kujunduses kõrge kiltkivikatusega kaarväravat (1910).

Külas avati 1922. a. Taagepera Kopsutuberkuloosi Sanatoorium. Haigla vanem osa paikneb endise Taagepera mõisa härrastemajas.
Aastatel 1938-42 püstitati peahoone lähedusse avarate akende ja rõdudega kahekorruseline funktsionalistlikus stiilis ravikorpus (arhitektid Alar Kotli, J. Fuks).

Haiglast itta nn. Vitsametsa jääb Lõuna-Eesti suuremaid rändrahne (ümbermõõt 30 m).


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee