23:06 esmaspäev, 10.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ValgamaaKülad
  Riidaja küla

Riidaja küla asub Valga maakonnas Põdrala vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 279 elanikku.

Esimesed teated Riidaja kohta pärinevad 1226. aastast seoses paavsti legaadi Modena Wilhelmi käiguga Sakalasse. Arvatavasti käib Henriku Liivimaa kroonikas mainitud Podrala (Poderiale) hilisema Suurküla kohta.
Riidaja mõisat (Morsel Podrigel) on esimest korda mainitud 1593. a.
Praeguse Riidaja nime sai maakoht kunagise omaniku Freytag v. Loringhoveni järgi.

Riidaja mõis on arhitektuuriajalooliselt silmapaistvamaid mõisaansambleid Valgamaal. Alates rajamisest 16. sajandi lõpus kuni mõisate võõrandamiseni 1919. a. kuulus lühemate vaheaegadega v. Strykide perekonnale.
Mõisa peahoone on väheseid 18. sajandist pärinevaid barokkehitisi Eestis. Säilinud on meisterlikes barokkvormides peauks. Barokkelamule iseloomulikuna on ruumid esifassaadi pool laiemad. Kõige pidulikum ruum on vestibüülist vasakule jääv saal.
Ringteega ümbritsetud väljakut peahoone ees ääristavad maakividest aidahoone ja sõrestikviiludega tall-tõllakuur. Suur, tiikidega kahte ossa jaotatud park on vabakujunduslik.
Pargi lääneserval asub telliskividest neogooti stiilis matusekabel.

Riidaja - Murikatsi teel Rilli bussipeatuse lähedal asus aastaid tagasi keset põlde piklik hoone, omaagne Riidaja valla koolimaja.
Selles majas on olnud õpetajaks tarbekunstnik Karin Lutsu ja näitleja Meta Lutsu isa. Mõlemad tütred sündisid Riidajas.

Rilli bussipeatuse lähedal Kalme talus sündis etnograaf Ferdinand Linnus (1895-1942).

---
5,7 ha suurune Riidaja park on Valga maakonna ilusamaid ja liigirohkemaid (52 liiki). Selle vanim, barokkstiilis osa on rajatud nähtavasti juba 18. sajandil koos samas stiilis mõisahoonega (ehitatud 1762), Hilisemad osad on kujundatud metsast, peamiselt 19. sajandi keskel. Pargis leidub mitmeid huvitavaid puuliike, nagu läiklehine pärn ja haruldaselt suured peajad toompihlakad. Rohkesti on siberi palsaminulge ning alpi seedermändi.

Augustis 2001 valitses Riidaja mõisa pargis pidulik meeleolu, sest siis pühitseti Riidaja kabel jumalakojaks. Pargisügavuses paiknev kabel, mis uue elu sai, on olnud Strykide suguvõsa liikmete matmispaigaks. Gerdruta von Stryki ehitatud kabeli ühel seesmisel põllukivil on aastaarv 1796.
Von Stryki suguvõsa on tegutsenud siin kandis 250 aastat. Kabeli taastamise initsiaator on Wolf-Dietmar von Stryk, kes 1995. a. Eestisse elama asus.

Katkeid Vello Jaska artiklist "Riidaja kabel on pühakojana taastatud" Eesti Kirik nr. 35/36, 12. sept. 2001.
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee