10:37 reede, 16.11.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ValgamaaKülad
  Päidla küla

Päidla küla asub Valga maakonna Palupera vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 112 elanikku.

Päidla küla asub järverikkas piirkonnas Otepää - Tartu maanteest läänes ( Kintsi autobussipeatusest mööda uut Elva teed vasakule).

Vanemad kirjalikud teated pärinevad aastast 1522 (Krowelshof, hiljem Samhof, Paidel). Kohaliku mõisa omanikuks sai hiljem maadeuurija ja teadlane A. Th. v. Middendorff, kelle perekonnalt ka mõis võõrandati.
Mõisakeskus on tundmatuseni muutunud.

Päidla järve (ka Mõisajärv) kaldal endises Päidla mõisas elas ornitoloog Mihkel Härms (1874-1941).
M. Härms oli Ernst von Middenderffi lindudekogu hooldaja Hellenurme mõisas.

Päidla järvede mail on elanud August Kitzberg. 1868. a. rentis tulevase kirjaniku vend Aadu Kitzberg siinse Kiisa veski. August Kitzberg veetis siin poisikesena paar suve. Siit käis ta Kastolatsi preestri juures vene keelt õppimas.

Päidla sumbjärvestiku kolmteist lähestikku paiknevat järve haaravad 3 km raadiusega ringi Otepää kõrgustiku loodeosa küngaste ja mõhnade alal. Selle piirkonna üksikasjaliku matkakirjelduse leiab “Eesti Looduse” 1978. a. juunikuu numbrist - Tõnis Kallejärv “Matk Päidla järvedele”.

Päidla järv (ka Mõisajärv) (pindala 13,5 ha, suurim sügavus 6,9 m) asub Päidla küla juures oru põhjas. Järve kaldad on laugjad ja enamasti liivased, põhi tasane ja suures osas mudane. Järve läänekaldad on mõnus supluskoht.
Väikejärv (ka Toovere ja Värvejärv) (pindala 1,5 ha, suurim sügavus 5,1 m). Eelmise lõunapoolne naaber, kaldad pehmed ja õõtsikulised.
Räbijärv (pindala 6,4 ha) asub teisel pool Päidla-Hellenurme maanteed. Idakaldal, vana müüri ja jässakate hõbepajude ning kaskede juures on järve kauneim koht. Järve põhi on mudane, liivast põhja leidub vaid keskosa kaldaäärtes, kus on ka ujumiskohad.
Kalmejärv (ka Kala- ehk Külm(a)järv) (pindala 1 ha, sügavus 1,5 m) on madal ja mudane läbivoolukärv. Selle kagukalda puudesalus asub järvele nime andnud maa-alune matmispaik - Kalmemägi (15.-18.saj.) (Arh.). Samas kõrval tõuseb rada Põrgumäele ja sealt läbi tumeda Põrgulaane maanteele.
Päidla Kõverjärv (pindala 6,5 ha, suurim sügavus 5,5 m) asub Päidla-Laguja-Elva teest vähem kui 50 m kaugusel. See lahtede ja sopikesterohke vesiroosidega järv on 460 m pikkune ja 245 m laiune. Põhi on mudane ja allikaterohke. Kõverjärv on sobiv elupaik latikale ja haugile.
Mõrtsuka järv (pindala 20,6 ha, suurim sügavus 5,4 m) asub Kalmemäe bussipeatusest edasi teest vasakul. Ümbruse moreenkünkad muudavad sopilise järve väga kauniks. Läänekaldal on väike laht ja sellest põhja pool kitsas Kurenina poolsaar. Järv on liivase ja kruusase põhjaga. Siin võib kerge vaevaga leida koha telkimiseks ja kõva põhja suplemiseks.
Järve nime saamislugu tekitab poleemikat. Arvatakse, et talupojad ajanud järve põdra ning siis seal tapnud. Kinnitatakse ka, et nime saanud järv hoopis järve lähedal metsades elanud teeröövlite järgi, kes oma ühe ohvri tapnud ja siis järve visanud.
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee