10:03 teisipäev, 11.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ValgamaaKülad
  Lüllemäe küla

Lüllemäe küla asub Valga maakonnas Karula vallas Valga - Karula - Võru maantee ääres (Valgast 22 km). 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 305 elanikku.

Lüllemäe küla nimi on tuletatud rahva lillede toomise kombest Mäele (rahvapärane kohanimi) kalmistupühadel, pulmade või matuste ajal.

Lüllemäe tekkis 20. sajandi algul kirikukülana.
Lüllemäel asunud Karula kirikut on esmakordselt mainitud 1392. a. (Carwele), kirikukihelkonda 1532. a.

Lüllemäe lõunaserval asub Kullamägi, kus Vanapagan rahva jutu järgi kulda sulatanud.

Lüllemäe idakülje all asub Köstrijärv (pindala 10,4 ha, suurim sügavus 4,4 m). Järv on täitumas muda ja taimestikuga.
Köstrijärve läänetipu lähedalt Arranimäelt (103,1 m üle merepinna) avaneb võrratu vaade vesiroosidega kaetud järvesopile. Lõunas näeme iidsete tammede ja vahtratega Taitse (Talitse) talukohta, üht ümbruskonna vanimat (umbes aastast 1580-1590).

Köstrijärvest kirdesse jääb Papijärve soo koos Papijärvega. Pisikesest Papijärvest (2,6 ha) voolab välja Metsaoja, mille kaudu jõuavad Lüllemäe külast lõunas asuvate väikejärvede veed Koiva jõkke ja selle kaudu Riia lahte.
Rahvajutu järgi elanud siin vanasti palju karusid, kohta kutsutud Karulaaneks. Siit tulnudki Karula nimetus.

Nende metsade vahele jääb pisike Valtina küla, kust on pärit näitleja Benno Mikkal (1912-1981).

Lüllemäe ümbruse absoluutselt kõige kõrgemal on Rebasejärv (97,4 m üle merepinna) (suurus 4,3 ha, sügavus 13,4 m). Rebasejärves elab haruldane verd imev kaan Haementeria.

Köstrimäe äärest viib tee Rebasemõisa, mille lähedal on Karula kuplistiku kõrgeim tipp Tornimägi (absoluutne kõrgus 137 m). Vaatetornist avaneb maaliline vaade kogu ümbruskonnale, aga ka Hargla ja Otepää kõrgematele küngastele.
Siinsete kinkude lõunanõlvadel kasvab kserofiilne taimestik, rohkesti on stepipäritoluga liike, nagu käokulda, mägisibulat (mõlemad korjamiskeelu all), samuti paljalehist liivateed.

Rebasemõisas (hilisema Karula mõisa eelkäija) on endine mõisarehi peksukiviga. Rehe ümberehitamise käigus jäi osa peksukivist müüri alla. Sellel kivil jagati mõisniku käsul ihunuhtlust. Tige mõisaomanik oli kehtestanud korra, mille kohaselt pekstav pidi iga löögi eest maksma 5 kopikat.

Karula valla raamatupidaja peres sündis 1927. a. kirjandusloolane Elem Treier.

Õdrijärv asub Rebasemõisast 3 km Antsla poole kulgeva maantee ääres. Selle väikese 1,1 ha suuruse kollakaspruuni veega metsajärve veetase kõigub 2-3 m ulatuses. Seda on hästi näha kaldataimestikust. Rahvasuu seletab veetaseme kõikumist maa-aluse kanaliga, mis aeg-ajalt ummistub. Teaduslik põhjendus puudub.

Valga ja Võru maakonna piiril Mähkli talu maal asuvad kääpad  ja muistne asulakoht. Kääpad on kuhjatud asulakohale, mida dateeritakse I aastuhandega e. m .a. - II aastatuhande algusega.
Endisest Ranna talust umbes 400 m loodes asub kivikalme ligikaudu 50 kääpataolise kuhjatisega.

Karula maastikukaitseala (moodustatud 1979) hõlmab Karula kõrgustiku huvipakkuvama osa. Kaitseala pindala on 10 300 ha. Tema tüüpilisem osa jääb Lüllemäe alevikust itta ja lõunasse, kus on näha väga korrapärase kujuga kupleid. Põhjaossa jäävad sandurid, läände moreenkünkad ja vallseljakud. Kaitsealal on kolm suuremat järve, neist suurim Ähijärv. Komplekssete maastikuökoloogiliste uurimuste põhjal on kaitseala jaotatud 5 piirkonda: reservaat-looduskaitseala (siin on keelatud igasugune inimtegevus), puhkepiirkond kaitseala keskosas ja põhjaosa, kus on majanduslik tegevus lubatud.


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee