01:57 kolmapäev, 23.01.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ValgamaaKülad
  Karula küla

Karula küla asub Valga maakonnas Karula vallas Valga-Lüllemäe-Võru maantee ääres, Karula Pikkjärvest lõunas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 111 elanikku.

Karula Maarja kirik oli kolmelööviline kodakirik, millel olid nelinurkne koor, kaksikmõikaliste tellisroietega tähtvõlvid ja lääneviilul konsooltorn; ehitati arvatavasti 15. sajandi teisel poolel. Purustati 17. sajandi algul sõdades. Pärast mitmeid remonte rekonstrueeriti aastail 1835-36 (ehitusmeister Fr. Hess Lemsalust).
Alates 1944. a. varemeis.

Karula suurejooneline historitsistlik mõisaansambel kuulus 1838. aastast kuni võõrandamiseni kuulus Fr. v. Grotele. Imposantne neorenessanss-stiilis härrastemaja hävis 1919. a.
Vahelduval reljeefil paiknevatest kõrvalhoonetest on tähelepandavaim monumentaalne maakividest valitsejamaja. Ansambli loodeserval on kahekorruseline pritskrohviga kaetud seintega töölistemaja, eemale jääb nurgatornikestega kuivati.
Hooneid ümbritsev park läheb eemal üle looduslikuks parkmetsaks. Puuliike on 37. Eriti hinnatud on kaks suurelehise pärna lõhislehise vormi eksemplari, millest suurima kõrgus on 9,5 m, läbimõõt 26 cm.

Mõisasüdamest umbes 0,5 km lääne pool on mõisaomanike hauatähiste ja neogooti telliskabeliga matusepaik, nn. Krootimägi.

Karula kõrgustik levib pika 5-8 km laiuse moreenküngaste vöödina Kaagjärvest Lõõdla järveni, kus on Koiva ja Väikese Emajõe veelahe. Kuplistiku vahelduvaim ala paikneb Lüllemäe ja Ähijärve vahel, kus kõrgeim koht (Lüllemäelt idas) on 137 m üle merepinna. Kuplitevahelistes lohkudes levivad niisked niidulapid või väikesed umbjärved (Kaagjärv, Jaska, Mähkli jt.).

Pikkjärv (pindala 34,9 ha; pikkus 2,97 km, suurim laius 170 m; keskmine sügavus 4,9 m, suurim sügavus 12,6 m) on Karula järvedest suurim ja ilusaim. Järv asub kõrgustiku põhjajalamil kitsas ida-läänesuunalises ürgorus Valga - Lüllemäe maantee 16. kilomeetril. Järves on rohkesti vesiroose. Kaladest domineerib latikas, on ka ahvenaid, hauge, särgi ja linaskeid. 1979. a. arvati Pikkjärv kultuurkalamajandite hulka. Teadlaste juhtimisel on siin tehtud suurt tööd uute kalaliikide (peled, karp, koha) asustamisel ja vähirikkuste taastamisel.
Järve kaldad on enamasti kõrged, osalt liivased. Läänekallast katab pargiilmeline segamets, kus kasvab rohkesti tammesid. Metsapark, mida tuntakse Järepi nime all, on võetud 200 m kauguseni kaldast erilise hoole alla. Idakaldal on ülekaalus põllumaad. Pikkjärve kaguserval lepavõsas on väike vetikatega kaetud tiigike, nn. Jääläte, mille ümber kasvab varsakapju, angervaksu, siumarju ja ubalehti. Tiigikese jääkülm vesi voolab Pikkjärve.

Prigentimäest, tema vastas olevast Kroodimäest ja 1,5 km kirdes olevast Anumäest on loodud palju rahvajutte.
Nii saanud Anumägi oma nime sellest, et seal hukatud 1724. a. Anu-nimeline orjatüdruk. Nimelt saanud Anu kohalikult mõisahärralt lapse, kelle ta tapnud. Vastavalt seadusele mõistetud tüdruk tulesurma. Otsus viidud täide mõisa lähedal asuval künkal suure rahvahulga juuresolekul. Sellest saanudki mägi oma nime. Rahva hulgas levib jutte, et tüdruk maeti kolmeks ööpäevaks maa sisse, poolekskündmisest hobuadraga jt.

Karula kandist on teada üle 100 lauliku (Liisa Karjus, Mari Leinus, Els Püss, Liisa Põder jt.), kellelt on üles kirjutatud ligi 1000 lauluteksti.

Karula kolmelööviline kirik, mis täitis ka kaitseülesandeid, on ehitatud 15. sajandi II poolel. Kirikus oli redupaigaks ette nähtud võlvidepealne ruum, kuhu pääses hoone loodeservalt keerdtrepi kaudu, mis algas umbes 5 m kõrguselt põrandast. Sõdades sai kirik korduvalt kannatada ja jäi II maailmasõja ajal varemetesse.
Karulas on töötanud pastoritena vaimulik kirjamees Joachim Rossihnius ning keele- ja kirjamees Johann Hornung.
Karula kirikumõisas veetis oma vanaduspäevad eesti rahvusliku liikumise tegelane Hans Wühner (1836 -1911), kes pani 1860. a. aluse esimesele Eesti rahvaraamatukogule Tarvastus 1860. a., võttis osa Eesti Aleksandrikooli asutamisest ning Eesti Kirjameeste Seltsi põhikirja koostamisest.

Põhjasõja ajal, 2. jaanuaril 1708. a. jäi umbes 4300 mehest koosnev Vene ratsavägi kiriku juurde laagrisse. Sama päeva õhtul tungisid neile ootamatult kallale rootslased, kes saavutasid algul edu, kuid peagi löödi põgenema. Lahingu kohta räägitakse tänaseni omapärasest rahvapärimusest. Nimelt raiunud üks Rootsi kindral endale Vene väest tee läbi ja läinud alla allikale jooma; joonud kiivritäie vett ja langenud surnult maha.

1784. a. augustis toimus Karulas seoses pearaha sissenõudmisega üks eesti talurahva suuremaid vastuhakke 18. sajandil.
18. augustil leidis Karula kiriku juures 10 talupoja karistamine, mida tuli vaatama üle 1000 talupoja. Juba karistamise ajal oli meeleolu ärev, kuid kui kaht talupoega taheti asumisele saata, hakkasid müürile roninud naised karistussalklasi kividega loopima. Kristussalklased avasid naiste pihta tule. Sellest arenes käsikähmlus, mis lõppes sõjaväeüksuse põgenemise ja politseiülema poolsurnuks peksmisega.
25. augustil toimus Karula kiriku juures 21 “ässitaja” julm karistamine: kuuele talupojale määrati 2000 hoopi kadalippu ja sunnitöö, viiele 1000 hoopi ja teistele vähem. Mässuliste hulka arvatud Karula Liisut karistati 15 paari vitstega ja 4 aastaks sunnitööle saatmisega, kus ta surigi. Karistada sai ka alaealine talupoeg Niglase Hans.

Karula pargi põlistest puudest on haruldasem otse tee äärde jääv euroopa lehis (kõrgus 24 m, ümbermõõt 2,9 m).

Kiriku varemete juures on kaks tamme, mõõdud suuremal kõrgus 24 m, ümbermõõt 4,33 m ja teisel vastavalt 22 m ja 4 m.

Kunagi asus siin Karula kirikumõisa rehi, mis on jätnud rahva mälestustesse sünge jälje. See on tõele vastav lugu, et Karulast läbijooksnud marutaudis hunt hammustanud inimesi. Need paigutati kirikumõisa rehte ja hoiti seal kinni kuni piinarikka surmani.
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee