02:09 teisipäev, 02.09.2014
HARJUMAA
HIIUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
TartumaaKülad
  Äksi küla

Äksi küla asub Tartu maakonnas Tartu vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil oli külas 468 elanikku.

Äksi oli endine kihelkondlik keskus, mis tekkis Äksi kiriku ümbrusse.

Kirikumõisa pargi keskel kõrguv 1770. a. ehitatud ja 1889. a. uus-gooti stiilis ümberehitatud Äksi kirik. Varasemad samas asunud kirikud olid puust (ehitatud 1443 ja 1652) ning hävisid sõdades (1620.aastail, 1652 ja 1702).

Vanematest ehitistest on säilinud pastoraadihoone ja vana kõrtsihoone.

18. sajandist pärinevas veskis on villavabrik koos kudumistöökojaga. Küla läbib Mudajõgi.

Kihelkonna kirikliku keskusena on Äksi (esmakordselt 1443, Ekes) ammu teada. Tuntud on siinses pastoraadis elanud ja töötanud kultuuritegelased.

Aastail 1724 -1744 töötas Äksis pastorina juhuluuletaja Carl Gustav Staden (1700 -1750), aastail 1760 -1763 eestikeelse ajakirjanduse ja rahvusliku kirjanduse rajajaid, publitsist, kodu-uurija ja keelemees August Wilhelm Hupel (1737 -1819). Aastatel 1815 -1832 (17 aastat) töötas siin eestikeelsete kooliraamatute väljaandja, kalendrite ja populaarteaduslike väljaannete koostaja Otto Wilhelm Masing (1763 -1832). Aastail 1834 -1855 töötas Äksis Franz v. Ackermann (1801 -1855), kes jäädvustas oma nime ajalukku mitmete kooliraamatute autorina, eesti-saksa sõnaraamatu koostajana ja J. W. Goethe esmatõlkega eesti keelde ("Augutana"). Tema järel aastail 1855 -1867 tegutsenud Georg Theol (1826 -1867) oli mõnda aega "Tallorahwa Postimehe" toimetaja.

Äksi kihelkonnakoolis õppis luuletaja Christian Kannike-Mauer.

Äksi kalmistul kabelihoone lähedal asuvad Franz Ackermanni ja Georg Theoli hauad. Kalmistu vanemasse ossa on maetud Christian Kannike-Mauer. Kabelihoone taga on Saadjärve mailt pärit laskevõistluste mitmekordse maailmameistri Elmar Kivistiku (1905 -1973) haud, kus mustal hauaplaadil märklaua kujutis ja sümboolsed tähed MM. E. Kivistik sai maailmameistri tiitli ajavahemikus 1935 -1939 kümnel korral.

Vähe lõunasse leiame mustalt marmorplaadilt tuntud kirjandusteadlase August Palmi nime. Kalmistul puhkavad Mait Metsanurga (Eduard Hubeli) vanemad ja õed-vennad, Jaan Koorti vanemad, Georg Otsa isapoolsed vanaisa ja vanavanaisa. Nimekate tegelaste haudu leiab hõlpsasti kabelihoone seinale paigutatud kalmistu plaani järgi.

Kalevi poegade liisukivid
Saadjärve ümbruses leidub mitmeid loodusharuldusi ja kauneid paiku, mille rahvas on seostanud muistenditega Kalevipoja tegutsemisest järve kaldamail. Tuntud on lugu Kalevi poegade liisuheitest Saadjärve põhjakaldalt lõuna suunas üle järve. Kivid langesid umbes 400-meetriste vahemaadega enam-vähem ühele joonele. Noorema venna kivi kukkus endise Põltsamaa (praeguse Äksi) küla tee äärde. Põlluservale, kus rahnu alaosa maa sees, on paigutatud vaskplaat. Kivi hiiglaslikust ülaosast tehti veskikive ja väravaposte. Keskmise venna kivi, mida tema kuju tõttu tooliks nimetatakse (Kalevipoja tool, ka nõiatool), langenud viskamise ajal vee ja maa piirile. Praegu asub see järvest paarikümne ja teest umbes 250 m kaugusel Somba nuka kohal. Rahnu suurus on 4,5x2,8x2,1 m. Vanema venna kivi lebab Saadjärve põhjas umbes 1 m vee all. Rahnu kõrgus on 1,3 m. Kalevi poegade liisukive on kirjanduses ekslikult segi aetud Kalevipoja lingukividega (suur kivi Saadjärve pargi serval ja kultusekivi Saadjärve külas).

Äksi külas kõrgub muistenditega seotud vana kiigepidude paik, Tartu tudengite endine väljasõidukoht Rüütlimägi. Siin pidanud rüütlid sõjamänge ja duelle. Rüütlimäe kõrval asub vana matmispaik kiviristiga pole säilinud.

Saadjärv on Vooremaa suurim ja sügavaim järv (7,1 ruutkilomeetrit, suurim sügavus 25 m, keskmine sügavus 8 m). Järve pikkus on 6 km ja laius 1,84 km. Kagupoolset sügavamat osa nimetatakse Suurjärveks ja madalamat loodeosa Tabivere e. Voldi järveks. Viimasest toimub väljavool Mudajõe (pikkus 15 km) kaudu Amme jõkke ja sealt Emajõkke. Saadjärve vee läbipaistvus on kohati 5 m. Järv on hapnikurikas ja siin elab 22 kalaliiki. Vanema suvituskohana on tuntud järve lõunakaldal asuv Kukulinna.


VAATAMISVÄÄRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
  Tallinnast saab taas helikopteriga Helsingisse
(11.08.2011)
 
  Estonian Air kasvas ligi 20% ning kuulub maailma täpseimate lennufirmade hulka
(10.08.2011)
 
  Laevareis Peterburgi muutub mugavamaks
(09.08.2011)
 
  2010 aastal ööbis Eestis enam kui 2,1 miljonit turisti
(02.08.2011)
 
  Sügisest lendab Estonian Air ka otse Trondheimi
(15.07.2011)
 
Copyright © 2004 Hansalevi OÜ, eestigiid.ee