14:39 kolmapäev, 11.12.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
TartumaaKülad
  Viira küla

Viira küla asub Tartu maakonnas Luunja vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil oli külas 21 elanikku. 2009. a. oli elanikke 26.

Esmateated küla kohta pärinevad aastast 1592 (Tin Wira).

Vaatamisväärne on Viira vana kõrtsihoone.

Viira küla kohta räägitakse naljatlevalt, et ta on nii suur, et ei mahu ühe, vaid jääb kahe, nii Vara kui Luunja valla piiresse.

Viira külast 4,5 km kaugusel asub Koosa järv. Järve juurde pääseb edela - kirdesuunalise ürgoru kaudu, mis peagi muutub madalaks Koosa järve äärseks luhamaaks. Enamik siinsete jõgede-järvede külastajaid on paadisõidu harrastajad, kes kasutavad järvele pääsemiseks Emajõe veeteed.

Peipsiäärse madaliku ja Varnja lähistelt edelasse laiuva Emajõe Suursoo sookaitseala suurim järv - Koosa (295 ha) asub Emajõest ja selle harujõest Koosast loodes Emajõe suudmemadalikul Peipsist 4,5 km kaugusel. Järv on tekkinud Ürg-Peipsi taandumisel. Sissevool Porijõe, väljavool 40 m laiuse Kargaja (Lagina) ja 60 m laiuse Koosa jõe kaudu Peipsisse. Tugeva tuulega esineb Koosa jõel vee vastupidist voolu, s. o. Peipsist Koosa järve. Segatoitelise järve keskmine sügavus on 1,2 ja suurim sügavus 1,9 m. Kalaliike on palju (vähemalt 20), kuigi seda mõneti mõjutab järve põhjani jäätumine karmidel talvedel. Järve kaldad on soostunud, edelapoolne osa on sügavam. Rohkesti on veelinde, rikkalik on kaldataimestik. Leidub ka kopraid.

Järvest edelas soos asub 7 ha suurune Tsirkjärv (Sirgjärv, Umbjärv).

Inimasustuse kujunemisel on Emajõgi etendanud iidsetest aegadest olulist osa. Selle kallastelt on saadud arvukaid leide, mis kõnelevad muistsete küttide ja kalastajate tegevusest.

Akali asulakoht on saanud nime Emajõest Peipsisse voolava harujõekese järgi, mille edelakaldal madalal liivakühmul see asula paikneski (tekkis III aastatuhande esimesel poolel). Asula paiknes otse jõe kaldal. Akali liivakühm oli tollal 3 m võrra ümbruskonna võsastunud soost kõrgem. Jätkuv soostumine tõstis turvaskatte pinda veelgi 2, 5 m võrra, mistõttu liivakühmu lae kõrguse vahe ümbrusega on nüüd veelgi vähenenud. Põhjavete tõusuga on järk-järgult nihkunud kühmu nõlva mööda kõrgemale ka omaaegse asula paiknemisala. Seetõttu saab siin asustuse eri etappe määrata keraamika erinevuse järgi (narva, kamm-, nöör-, tekstiil-, riibitud ja siledapinnaline keraamika). I aastatuhandeks e.m.a. jõudsid kojad ja leeasemed liivakühmu laele.
Asulakoht avastati turbalõikamisel 1937. a.

Kullamäe asulakoht on Akali jõe hargnemiskohast umbes 2,5 km edelas, Emajõe kaldast 180 m lõunas. Asulas elamise ajal oli liivakühm ümbritsevast soost kõrgem, aastasadade jooksul tekkinud turvas on siingi seljaku tasandanud. Kullamäe asulas elati III aastatuhande teisest poolest kuni umbes I aastatuhande esimese pooleni e. m. a. Võrreldes Akaliga on Kullamäe hilisem ja leidude poolest vaesem. L. Jaanitsa arvates on Kullamäe asulakoht olnud vahepeal maha jäetud ja siis uuesti asustatud. Arvatavasti tulid asukad siia Akali asulast. 1939. a. tehtud proovikaevamised (R. Indreko) andsid 29 leidu. Aastail 1951-52 teostatud kaevamistel (L. Jaanits) saadi 224 ruutmeetri suuruselt läbikaevatud alalt 5289 savinõukildu, 266 kivieset, 2 luueset, 3 merevaigutükki ja 373 tulekivieset.
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee