14:34 kolmapäev, 11.12.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
TartumaaKülad
  Uderna küla

Uderna küla asub Tartu maakonnas Rõngu vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 88 elanikku.

Uderna on laialdane hajaküla Elva lõunapiiril Käärdi aleviku ja linnast 4,5 km kaugusel asuva Kalme küla vahel, ulatudes teisel pool raudteed Hellenurme teeni ja Rundso veskipaisuni Elva jõel. Uderna küla, mis varem jagunes Suure- ja Väike-Udernaks, mainiti esmakordselt 1449. a. (Lutke Udrynal). Tähtsamad keskused külas on Kasumetsas vana maantee ääres paiknev Elva metsamajandi estakaad ja Hellenurme tee ääres endises mõisahoones asuv Uderna Tuberkuloosihaigla.

Uderna mõisat märgiti esmakordselt 1486. a. Mõisate võõrandamisega anti mõis Tartu Haigekassale. Hiljem oli peahoones invaliididekodu ja alates 1955. a. haigla.

Endisest mõisakompleksist on mõningal määral säilinud ümberehitatuna 1880. a. rajatud kivist kahekorruseline peahoone. Huvipakkuvad on ruumide interjöörid, mis kohati on säilinud esialgsel kujul ja selles mõttes ainulaadsed kogu maakonnas. Saalis ja selle kõrvalhoones on laes ja seintel rikkalik eklektiline dekoor, profileeritud pottidest ahjud; söögisaalis on profileeritud kahhelkividest suur kaminaahi, laes rikkalik dekoor. Peahoonet ümbritseb 2 ha suurune park, mille idaserval on tiik ja mõnede mõisahoonete varemed. Siin asunud mõisateenijate elamus veetis oma varajase lapsepõlve tulevane kunstnik Konrad Mägi, kelle isa oli Uderna mõisa valitseja.

Uderna ulatuslikud metsad - Uderna Pikkpalu, mida Illi- ja Varesepalust ning lõunapoolsest Vitipalust eraldab ürgoru kõrgete kallaste vahel looklev Elva jõgi, on meelispaik metsavaikust armastavatele loodusesõpradele.

Jalgsimatkajail on soovitav Uderna haigla pargi juurest suunduda edelasse, kus 2 km rännaku järel läbi kuiva männipalu jõutakse Uderna raudteepeatusse (Elvast 6,7 km). Siit matka jätkates jõutakse 1,5 km kaugusel asuvasse Kalme külla Uderna kultuuriloolise kaitse parki. Seal paikneb endises koolihoones Uderna Muuseum.

Uderna Muuseum, Elva muuseumi filiaal, avati külastajatele 21. juulil 1978. a. Põhiekspositsioon tutvustab endise Tartumaa ajalugu kõige vanemast ajast kuni nõukogude võimu kehtestamiseni 21. juulil1940. a. Muuseumihoone juures on 8,3 ha suurune Uderna kultuurilooline kaitseala, kus leidub parkmetsa, lillerikkaid niite, varjurikkaid kase-, männisalusid ja haavikuid ning isegi tükike lodumetsa. Parki on istutanud mälestuspuid Kaarel Ird, Richard Ritsing, Andres Särev, Leopold Vigla, Richard Kurvits, Voldemar Kuslap jt.

Uderna külakool (asut. 1766) muudeti 1896. a. ministeeriumikooliks. Siinses koolis on õpetajana töötanud mitmed tunnustatud haridustegelased: Jaan Neumann, Jaan Linsi, Adolf Perandi, Jaan Roots, August Käppa, August Raud, Hans Tõllasson, Aleksander Mitvitz, Ferdinand Tigane jt. Uderna koolis on õppinud kunstnik Konrad Mägi, näitleja Leopold Hansen, rahvakirjanik Friedebert Tuglas, kirjanikud Jaan Kärner ja Helmi Mäelo. Aastail (1951-1953) õppis Uderna koolis teater "Estonia" ooperisolist Voldemar Kuslap (s.1937).
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee