22:50 neljapäev, 27.02.2020
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
TartumaaKülad
  Mõisanurme küla

Mõisanurme küla asub Tartu maakonnas Puhja vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 161 elanikku.

Ürikuis mainitakse Kavildat esmakordselt aastal 1495. Ilmselt eksisteeris linnus varemgi, mõningail andmeil rajati see 1361.a.
Kavilda kuulus Tiesenhausenitele. Linnus hävis Liivi sõjas ja 1564. a. esineb rahulepingus Rootsiga nimi Gorod Kavelet (saksa k. Kawelecht) juba Kavilda mõisana. Viimane eksisteeris 1868. aastani, mil jagati väikekohtadeks. Siit saigi alguse mõisa nurmedele rajatud küla - Mõisanurme, mis haarab endasse ka iidse Kavilda.

Kavilda ürgorg on ümbruskonna ja kogu maakonna kaunimaid piirkondi, mis asustusalanagi tuntud iidsetest aegadest. Seda tõendavad muistsed linnused, ohverdamiskohad, kalmed ja rüütlite linnus. Põhja-lõunasuunaline ürgorg on maaliliste järsunõlvaliste veerudega, kohati kuni 0,5 km lai ja 40 m sügav (Aru kohal).
Ürgoru lammil voolab vähirikas Kavilda (Soova) jõgi (pikkus 26 km, suubub Emajõkke 15 km ida pool Võrtsjärve), mis saab alguse Verevi järvest Elvas.
Sealt lähikonnast algab ka Soova ürgorg, mille veerud järsenevad Majaja küla kohal. Ürgorg aheneb Aru (Erumäe) pargi ja Soova veski kohal. Oruveerud on kohati kaetud metsaga. Kaunimad kohad Majajast kuni Mõisanurmeni on Erumäel (pargi ja Maioru kohal), Soovaveskil, Kavildas ja Süvaorul.

Kohati esineb aluspõhjalise liivakivi paljandeid, kus ka allikaid. Neist tuntuim on vana maantee vasakul serval endisest vene kirikust 300 m idas Kavilda ohvriallikas, mis seotud muistendite ja rahvatraditsioonidega.

Samas lähedal kasvab kuuest põlispuust koosnebv muistseks hiieks peetud Kavilda pärnasalu (LKv). Suuremate puude ümbermõõdud on 4,7; 3,3; 2,2 m ning kõrgus 22 m.

Vana tee ääres ürgoru idaveerul ilmestab maastikku kolm mändi. Põlispuid on ümbruskonnas teisigi.

Mitmetest sälkorgudest lõhestatud oru lääneveerul, uue maantee põhjaserval asub Siidrelinn (Siidre linnamägi), oletatav muistne linnus II aastatuhande algusest.
Hiljem rajati siia Kavilda vasallilinnus, mille varemeid samuti kutsutud Siidrelinnaks. Siidrelinna pääseb ka ürgoru kõrgel pervel lookleva põllutee kaudu. Maakivist vasallilinnuse müürijäänused on kohati nüüdki nähtavad, valle ega kraave pole märgata. Mäe pikkus on umbes 75 m, laius 55 m.

Mäe idaküljel paiknevaist koobastest on mitmeid pärimusi.

Siidrelinna künkast põhja pool üle sälkoru on Kiigemägi, puhjalaste armastatuim kokkutulekute ja laagrite ning peopaik.

19. sajandi keskpaiku siirdus ¼ siinseist elanikest vene õigeusku. Nende jaoks ehitati Kavilda õigeusu kirik.

Emajõe ülemjooksu madalikuni ulatuvast Kavilda ürgorust saab meeliköitva ülevaate järsunõlvaliselt Siidrelinnalt, kust näha mõlemad maanteed ja oruveered. See ala on 30 ha ulatuses riikliku looduskaitse all.

Kavilda Jürilt on pärit Tartu Õhtugümnaasiumi ja Kolledźi asutaja ning kauaaegne direktor Juhan Sütt (1887-1972).

Siit võrsus ka nimekas koolimees, õpikute ja atlase kaasautor Samuel Sütt (1879-1939).

Kavilda vallakoolis õppis aastatel 1914-1917 helilooja Eduard Oja (1905-1950).
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee