10:20 kolmapäev, 08.07.2020
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
TartumaaKülad
  Konguta küla

Konguta küla asub Tartu maakonnas Konguta vallas Elva-Rannu maantee ääres. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 163 elanikku.

Konguta nime all tunti endisi Väike- ja Suur-Konguta mõisaid ning juuresolevaid külasid. Esimeses oli varem kolhoosikeskus, viimases kool ja lastekodu. Mõlemad külad liideti 1977. a. Sovhoosikeskus viidi üle Erumäele (endine Aru mõis).

Keskajal oli Suur-Konguta Tiesenhausenitele kuuluva suure läänivalduse keskus. 1791. a. jaotati Konguta mõis Suure-Konguta ja Väike-Konguta mõisaks.

Suure-Konguta mõisa asukohal paiknenud linnusest on kirjalikke teateid aastast 1417 (Konghetal). Linnus sai kannatada Liivi sõjas, purustati ordumeister G. Kettleri vägede poolt 1559. a.
Konguta vasallilinnus tugines veekaitsele. Vallikraave toitnud allikad on maaparandustööde tõttu kuivanud. Territooriumi suurusest saame ilmeka pildi maapinna reljeefi põhjal, mis ruudukujulise järsakuna tõuseb muust pargist tunduvalt kõrgemale.
Konguta vasallilinnuse alale Suure-Konguta uue härrastemaja (mida kasutas algkool ja hiljem lastekodu) rajamisel 1880. a. satuti endise vasallilinnuse alusmüürile, mis osaliselt jäi ka ehitatava härrastemaja vundamendiks.

Suure-Konguta vanadest mõisahoonetest väärivad tähelepanu kelder (1894), mida varem kasutati ka viinakoja laoruumina. ja 1891. a. ehitatud ait. Vana mõisahoonet ümbritsevad Konguta park ja alleed. Põlispuudest kasvab endise mõisahoone ees suur pärn, mille kõrgus 16 ja ümbermõõt 4,4 m.
Pargi lõunaküljel Metsküla tee ääres on mõisateenijate maja - nn. Londoni varemed.

Kongutast on pärit eesti ajakirjandus- ja teatritegelane Andres Peert (1865-1919), kunstnik Ernst Jõesaar (s.1905), Konguta-Laatsilt puhkpilliorkestri dirigent Kaarel Tuberik (s. 1919), laulja Ivo Kuusk (s.1937) jt.
Konguta-Kõsse koolis oli 1931. a. juhatajaks kirjandusloolane ja kirjastustegelane, mitmete teoste, kirjanduslooliste lugemike ning eksliibristekogu "Eesti kunstipärastest eksliibristest" (1958) autor Paul Ambur (1904-1966).

Elva linna piirilt 2,5 km kaugusel Käo pargi lähedal asub Käe-Kinksepa talu - Jaan Kärneri sünnikoht. Siin möödusid Jaan Kärneri (1891-1958) lapsepõlv ja nooruki-iga. Kirjaniku sünnimajal on mälestustahvel, hoonete lähedal kasvavad pärnaallee ja kaasik.


 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee