|
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
| |
Kirepi küla
Kirepi küla asub Tartu maakonnas Rõngu vallas Tartu-Valga maantee ääres, 8 km Elvast. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 144 elanikku.
Mõis rajati siia 17. sajandi teisel poolel Rõngu kõrvalmõisana (võimalik, et Liivi sõja eelse Zupa mõisa kohale). 18. sajamdil jagunes see Suur- ja Väike-Kirepi mõisaks, viimane oli hiljem karjamõis.
Kirepi mõis kuulus mõnda aega Alexander von Krusele, kellele kinkis selle Katariina II rootslaste purustamise eest merelahingus Kroonlinna lähistel 1790. a.
Tähelepanu väärib ühekorruseline puidust peahoone (18. saj.) ja tellistest ait-kuivati (19. saj.). Mõlemad hooned on ümbritseva loodusega hästi kokku sobitatud.
Pargi servas asuvas mõisatööliste majas elas 19. sajandi lõpul Mihkelsonide pere. Siit algas vendade Friedebert (Tuglas) ja Friedrich Mihkelsoni koolitee Udernasse. Tavaliselt tuldi-mindi koos teiste mõisapoistega üle põllu, peatuti Mikumäel või Kalmemäel.
Sajandivahetusel said kogu Tartumaal kuulsaks Kirepi laadad, mida peeti mõisast kilomeeter Rõngu poole Kirepi kõrtsi juures.
I maailmasõja algul tehti osa kõrtsihoonest meiereiks.
Vabadussõja ajal 23. jaanuaril 1919 toimus kõrtsi ja endise Kirepi tuuleveski juures lahing, milles löödi punased taganema.
|
|
|
|
|
