21:11 teisipäev, 19.11.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
TartumaaKülad
  Kavastu küla

Kavastu küla asub Tartu maakonnas Luunja vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 287 inimest, 2009. a. oli elanikke 317.

Huviväärne on Kavastu parv (ainuke Emajõe parv).

Esmateated Kavastu kohta pärinevad aastast 1544 (Kawast).

Kavastu küla on tekkinud samanimelise mõisa juurde, sellest ka asula rahvapärane nimi - Mõisaküla. Mõis vahetas tihti omanikke, kellest mitmed olid vana Liivimaa väljapaistvad tegelased (Stackelberg, Wahl, Middendorff, Mensenkampff). 18. sajandil kuulus mõis lühemat aega Śeremetjevile. Enne II maailmasõda oli mõisahoones vanadekodu.

Kavastu ümbruses on vaatamisväärsed mitmed suured rändrahnud: Suurkivi (ümbermõõt 28 m, kõrgus 2,4 m) Kikaste külas, Kalevipoja-lugudega seotud kivi endise Kavastu mõisa rehe juures ning Kohtukivi (ümbermõõt 13,7 m, kõrgus 2,0 m) Kavastu-Koosa maantee ääres.

Kavastust allpool madalduvad Emajõe oru veerud, andes maad laialdasele suudmemadalikule. Siin paiknes jõe põhjakaldal madalal künkal Uue-Kastre linnus, millest on säilinud ainult ase. Linnust nimetatakse saksa keelseid ürikuis ka Warbeck ning Werbeke, mis tähendab "jõe tõket". Keskajal asuski siin jõel tõke, mille taga peeti kinni laevad, et kaupadelt tolli nõuda.

Linnust mainitakse ürikuis esmakordselt 1392. a. Vene-Liivi sõja ajal langes linnus venelaste kätte. 17. saj. lõpul tugevdati kindlustusi ja Põhjasõja ajal etendas linnus Tartu kaitsel teatavat osa. Uue-Kastre linnuse lähedal toimus 1704. a. Emajõel lahing, millel hävitati Emajõel ja Peipsi järvel tegutsenud Rootsi laevastik (13 laeva 98 kahuriga). Vene sõjavägi võttis laevastiku mõlemalt kaldalt tule alla. Osa meeskonnast andis end vangi, laevastiku komandör Löschert aga laskis end laevastiku lipulaevaga "Carolus" õhku ning hukkus koos sellega. Kohalikud elanikud teavad veel praegugi näidata kohta, kus Rootsi sõjalaev jõe põhjas puhkavat.
Linnuse järgi sai oma nimetuse siin hiljem asunud Kantsi kõrts. Kantsi kõrtsi ehitamisel 1784. a. kasutati vana linnuse varemeid. Kõrts tegutses siin üle sajandi.
Kunagist kindlust tuletavad meelde vallikraavid, jõekaldas ja vees säilinud sisserammitud sillapostid, palkparved ning müüriosad mullakamara all.
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee