|
|
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
| |
Järvselja küla
Järvselja küla asub Tartu maakonnas Meeksi vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil oli külas 51 inimest, 2009. a. 45 elanikku.
1921. a. rajati siia Tartu ülikooli õppemetskond, mille kaugemaks eelkäijaks võib pidada enam kui sajand tagasi loodud Kastre-Perevalla metsandikku siia ehitatud jahilossiga (1912).
Siinsele metsamelioratsioonile pani aluse N. v. Essen, kelle initsiatiivil ja kulul rajati metsateed ning parvetuskanalid. Metsatöid juhtis aastail 1883-1897 silmapaistev metsateadlane Martin Maurach (1856-1918), kellelt ilmus eesti- ja saksakeelne raamat "Praktiline metsaasjandus..." (1893). 1930. a. nimetati majand ümber õppe- ja katsemajandiks.
Põlismetsade keskele rajatud olme-, majandus- ja eluhoonetele lisandus metsanduse ja maaparanduse teaduskonna 60. juubeli puhul õppehoone (endine jahiloss, 1980). Taimeaiale ja dendropargile lisaks alustati 1968. a. Agali arboreetumi rajamist, mille eestvedajaks oli tolleaegne majandi direktor Heino Kasesalu.
Ulatuslikud metsa- ja soomassiivid on mitmekülgne praktikabaas üliõpilastele. Majandi territooriumil on soosaari, kus kasvavad 500-aastased tammed, paarisaja-aastaseid 45 m kõrguseid põliskuuski, üksikuid vanu mände. Dendropargis kasvab üle 300 võõrpuuliigi. Huvipakkuvad on hõbekuused ja talvel õitsevad nõiapähklipuud.
Ka loomastik on rikkalik (oravad, metskitsed, põdrad, karud, ilvesed, hundid jt.). Lindudest on haruldasemad merikotkas ja must toonekurg. Soiste kallastega Järvselja järvel võib näha veelinde.
Eesti vanim riiklik-zooloogiline kaitseala on Järvselja looduskaitsekvartal (1923). Selle asutamise initsiaator oli professor Andrei Mathiesen (1890-1955). Looduskaitsekvartais on 1923. a. alates jäetud kõik nii, nagu see looduses toimuks ilma inimese vahelesegamiseta ja siin kasvav mets jätab tõesti ürgmetsa mulje. Võib näha viit erinevat puistut: kidurat männimetsa, mustikakuusikut, lodumetsa, haavikut ja ilusat kuusikut (mõned puud on isegi üle 200 aasta vanad). Kvartali kagunurgas on sümboolseks valvuriks Raudhunt (K., P. Saare). Unustamatuid vaateid pakuvad Järvseljal kilomeetreid pikad sihiteed.
Looduskaitsekvartali lähedal Haavametsa tee ääres kasvab Kuninga mänd, mille vanuseks arvatakse 340 aastat. Puu kõrgus on 33 ja ümbermõõt 3,3 m.
Endises Kastre-Peravalla (ka Peravalla) koolimajas - säilinud ümberehitatuna - oli aastatel 1907-1910 Henrik Visnapuu (1890-1951) töökoht.
Siinsel kalmistul kasvavad ilusad puukujulised kadakad.
|
|
|
|
|
