10:42 reede, 01.07.2022
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
SaaremaaVallad
  Kaarma vald

Kaarma vald asub Saaremaa keskosas, ulatub lõunaosas Liivi laheni (Suure katlani), hõlmab ka Abruka jmt. saare; 391,47 ruutkilomeetrit, 3919 elanikku (2003). Keskus Kuressaare linnas.
Enamik vallast paikneb paasaluspõhjalisel madalikul, ainult loodeosa ulatub Lääne-Saaremaa kõrgustikule (kõrgeim koht 46 m). Edelaosa kulgeb piki rannikut Keskrannani, seal on mitu puhkeasutust ja liivarand (Mändjala). Asustus on koondunud peamiselt valla lõunaossa. Loodeosa, mis asub kõrgustikul, on valdavalt metsane (metsamaa hõlmab vallast 52 %). Valla kaguosas paiknevad Mullutu-Suurlaht (osalt) ja Linnulaht. Valda läbivad kõik Kuressaarde koonduvad Saaremaa teed. Nasval ja Muratsis on sadam.
Looduskaitsealad: Aula karstikaitseala, Järve luitestiku kaitseala (osaliselt), Loode tammiku kaitseala, Loodenina kaitseala, Linnulahe kaitseala (osaliselt) ja Kasti maastikukaitseala (osaliselt).
Piilas on õigeusu Peaingel Miikaeli kirik (kalmistru), Kirikukülas Kaarma Peetri ja Pauli kirik (kalmistu) ja Eiklas priikoguduse palvemaja. Eiklas asub Juhan Saare raamatumuuseum.
Suuremad ettevõtted on AS Nasva Metall (metallitööstus), AS Saare Paat (paadiehitus) ja OÜ Saare Dolomiit-Väokivi. Rannikul tegeldakse kalandusega, heal järjel on puhkemajandus.
Vald 1939-50, staatus ennistati 7. XI 1991.

Kaarma kihelkond hõlmas Saaremaal nüüdse Kaarma valla. 13. sajandi alguses kuulus Kaarma kihelkonda ka hilisemate Kärla, Mustjala ja Püha kirikukihelkonna osi. 14. sajandil ehitati Kuressaare piiskopilinnus, selle juurde tekkis samanimeline asula (aastast 1563 linn).
1740. aastail haaras Kaarmat vennastekoguduseliikumine (keskus Upa külas), sealt levis see üle kogu Saaremaa. 1846-48 siirdus 22,3 % elanikke õigeusku.
1870 peeti Kaarma laulupidu, rahvuslikus liikumises osalesid Kaarma ja Karja muudest Saaremaa kihelkondadest elavamalt.
Talude päriseksostmine algas riigimõisades 1892, eramõisades 1910. a. paiku. Kruntimata talusid oli 1930. aastailgi.
1905 oli Loonas rahutusi, 1919 oli Upal Saaremaa mässu keskus.

Eesti Entsüklopeedia XII. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tln., 2003

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee