20:54 esmaspäev, 10.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
SaaremaaKülad
  Lümanda küla

Lümanda küla asub Saare maakonnas ning on samanimelise valla keskus. Asub 11 km Kihelkonnast lõunas kohalikul teedesõlmel. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 218 elanikku.
Külas on põhikool, kultuurimaja, raamatukogu, postkontor, õigeusu Issanda Muutmise kirik (ehitatud 1867) ja kalmistu.
Küla kohta on teateid aastast 1522. Lümanda mõis (Lümmanda) oli enne Vene-Liivimaa sõda Saare-Lääne piiskopile alluva Väike-Kihelkonna ametkonna keskus.

Lümanda on Kihelkonna kõrval teine suurem keskus Lääne-Saaremaal.
Lümanda on Saaremaal tuntud lubjapõletamise keskus. Siin leiduvad Saaremaa kõige paremad lubjakivilademed. Lümanda-Kihelkonna piirkonnast pärinevad ka Saaremaa suuremad laevaehitajad.

Lümanda ümbruses on palju muistseid matusepaiku, asulakohti ja maalinnu.
Lümanda alevikust 1 km lõuna poole on Leedri ja Valpe vahelisel maa-alal nn. Kabeliväli, kus mitmesaja-ruutmeetrisel maa-alal laiuvad raudkivist kangrutena noorema rauaaja matmiskohad. Arheoloogiliste väljakaevamiste käigus on siit saadud väärtuslikke leide sõjariistade, ehete, rahade ja tarbeesemete näol.

Teine suurem matmispaik on Lümanda alevikust umbes 400 m kaugusel Kihelkonna tee ääres, mida rahvas tunneb Punabe kalmete nime all.
Need kalmed on Kabelivälja matmiskohast ligi 1000 aasta võrra vanemad (I aastatuhat). Punabe kalmed on kivikirstkalmed. Surnu jaoks valmistati suurtest paelahmakatest kirst 1,5 x 2,5 m. Peale laiba kirstu asetamist kaeti see pealt samasuguse kiviga, hauale kuhjati veel hulk väiksemaid põllukive matmiskoha kaitseks. Praegu kasvab Punabe kalmete kohal noor kuusemets, kuid ka kogenematu silm võib kergesti metsapadrikus kõrgemaid kohti leida. Kahjuks on väärismetalli otsingul nad lahti võetud ja segi aetud. Nende haudade röövlid ei osanud arvata, et ajal, kui neisse kirstudesse surnuid maeti, meie aladel kulda ega hõbedat veel ei tuntud.
1966. a. väljakaevamistel leiti ühest kalmest 88 leidu, mis kuuluvad varasema rauaaja perioodi. Leidude hulgas oli üks klaashelmes, mis viitab kaubandussidemetele Lääne-Euroopa maadega, rooma provintsidega, sest seal tunti tollal klaasi.

Vaatamisväärne on Lümanda kirik. Tagasihoidlik väike, kuid hubane pühakoda.
Lümanda kalmistu on väike, heas korras kalmuaed. Asub Lümanda-Tehumardi teelt Põlluküla piirilt Paderikku suunduva tee ääres (suunaviit osutab kalmistu suunas). On algtekkeliselt apostliku õigeusu koguduse kalmistu, kuulub Lümanda Issanda Muutmise apostliku õigeusu kiriku juurde. Pindala 1,2 ha.

Lümanda vallamaja on 1893.a. valminud tüüpiline vallamaja hoone. Ehitamise ajast kuni 2001.a. veebruarikuuni olnud kasutusel kogu aeg vallamajana. Vallavalitsus töötab nüüd uues kohas - keskusehoones. Endisele vallamajale otsitakse uut, sobivat funktsiooni.

Lümanda koolimaja on 1896. aastal valminud ministeeriumikooli hoone. Sel ajal esimene omataoline Saaremaal. Koolimaja ehitus põhjustas nn. "pudrusõja" (ka Austa sõda), kus külarahvas koolimaja ehituse tõttu tõusnud koormiste sissenõudjaid püüdis kuuma pudruga tagasi tõrjuda. Kasutusel siiani koolimajana: Lümanda Põhikooli hoone. Maja läbis 2002. aastal põhjaliku kapitaalremondi.

Pilguse mõis asub Nigu lahe kaldal, Lümanda-Sääre maantee 3. kilomeetril Karala poole. Säilinud on mõisa kivist härrastemaja koos kaarvõlvistik-väravatega. Mõisa nimi Pilguse on tulnud Bellingshausenite nimest.










 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee