19:55 kolmapäev, 12.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
SaaremaaKülad
  Kaali küla

Kaali küla asub Saare maakonnas Pihtla vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 41 elanikku.

Kaali järve läbimõõt on olenevalt veeseisust 40-60 m, sügavus 1-6 m. Siin on tegemist meteoriidi plahvatuskraatrite rühmaga (9 kraatrit) ning need on Eestis ainukesed tõestatud meteoriidikraatrid. Kraatrite meteoriitse päritolu tõestas mäeinsner Ivan Reinwald (1878-1941), kes uuris neid aastail 1927-40. Tema tööd jätkas aastail 1954-80 Ago Aaloe (1927 - 1980). 1984. a. avati kahele teadlasele Kaalis mälestuskivi.

Peakraatri läbimõõt on 110 m, sügavus 16 m. Seda ümbritseb 3-7 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusest ülespaiskunud pinnasest. Kraatris asub Kaali järv.
Kaheksa kõrvalkraatrit asuvad peakraatrist edelas ja kagus. Neist on leitud raudmeteoriidi kilde.

Kaali meteoriidikraatri (Kaali järve) kaldal kaevas aastatel 1976-78 arheoloog Vello Lõugas. Ta tegi kindlaks Kaali asulakoha. Asula paiknes poolkaares kraatri kirdenõlval ning oli piiratud 110 m pikkuse ja ligi 2 m paksuse paekivist laotud kuivmüüriga. Hooned olid ehitatud vastu müüri.
Kaali peakraatrit on peetud ka muistseks ohveramiskohaks.

Järve kaldal asunud endises mõisahoones (praegu on sellel kohal 1936. a. ehitatud koolimaja) elas 1860.-ndail aastail vene maalikunstnik Otto Friedrich Theodor v. Moeller (1812-1874). Tema tuntumad maalid on "Suudlus", "Russalka", mitu N. Gogoli portreed, rida A. Nevski ainelisi töid. Viimased olevat ta maalinud 1859. a. ostetud Kaali mõisas; modellideks olnud kohalikud talupojad.

Kaali järve juurde viiva puiestee otsast viib tee põhja poole. Maanteest 0,5 km läänes asub Putla tarandkalme. 1963. a. lõppenud arheoloogilistel kaevamistel (A. Kustin) leiti põletatud ja põletamata luid, üle 3000 savinõukillu, pronksist ja rauast karjasekeppnõelu, nuge, mitmeid Eesti alal haruldasi ehteid jm. Seda I sajandil rajatud kalmet on matmispaigana kasutatud ligi 200 aastat.
Kalme nelja paekivist laotud tarandi müürikivid jäeti pärast kaevamist endisele kohale.
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee