00:13 teisipäev, 24.09.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
RaplamaaVallad
  Juuru vald

Juuru vald asub Raplamaa põhjaosas; 152,40 ruutkilomeetrit, 1593 elanikku (2003). Keskus Juuru alevikus.
Paikneb Harju lavamaal. Tasandik vaheldub laugjate kõrgendike ja madalate nõgudega. Rohkesti on soid (Ammassaare, Maidla, osa Mahtra soost, Juuru, Järlepa, Matsi). Valda veestavad Atla jõgi (keskosa) ning Keila ja Tuhala jõgi (servaalasid). Suurim järv on Järlepa järv. Valla piires on Atla (Matsi) raba kaitseala, Järlepa järve kaitseala ja Ammassaare mäe kaitseala ning osa Mahtra (Kolgu) raba kaitsealast. Riigimetsamaid majandab Vahastu metskond.
Valda läbib Kose-Purila tugimaantee.
Keskne on Juuru alevik, ajalooliste mõisaansamblite poolest väärivad tähelepanu Atla, Hõreda, Härgla, Järlepa, Mahtra, Maidla ja Pirgu mõis. Järlepas on lasteaed-algkool ja raamatukogu ning Härglas raamatukogu.
Juuru vald kuulus rajoonide moodustamiseni (1950) Harjumaasse, seejärel arvati tema piires 1945 moodustatud Atla, Härgla ja Ingliste kn. Rapla rajooni. 1954 loodi Juuru kn, mis 7. XI 1991 sai omavalitsusliku valla staatuse.

Juuru kihelkond hõlmas Harjumaal ligikaudu nüüdse Juuru valla ja osa Käru vallast. 13. sajandi alguses kuulus suurem osa piirkonnast Harjusse, kaguserv Alempoisi; kihelkonna alal oli üle 30 küla (u. 200 adramaad). Pärast Eesti ala vallutamist kuulus piirkond umbes aastani 1240 Hageri kirikukihelkonda ning oli sealtpeale omaette kihelkond. Enamik külasid läänistati 13. sajandil.
Keskajal kuulus Kuimetsa ja Kaiu ümbrus Tallinna naistsistertslaste kloostrile ning osa kihelkonna loodepoolseid külasid Pirita kloostrile. Kuimetsa ehitati 15. sajandi alguses tornlinnus.
1805 oli Inglistes, Kaius ja Kuimetsas talurahvarahutusi. 1858 hõlmasid rahutused kogu kihelkonna, Mahtras arenesid need ülestõusuks (Mahtra sõda).
Rahvuslikus liikumises osalesid juurulased võrdlemisi elavalt.
1905 põletati Atla, Kaiu ja Kuimetsa mõis.

Eesti Entsüklopeedia XII. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tln., 2003
Muinsuskaitseobjektid Juuru vallas




VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee