14:41 laupäev, 15.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
RaplamaaKülad
  Varbola küla

Varbola küla asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil oli külas 327 elanikku.
Küla on moodustatud Vardi asunduse ning Sirgu, Purga ja Hiietse küla liitmise teel.

Varbola linnuse kohta on esmateade aastast 1212, maalinna lähedal asunud küla kohta aastast 1241 (Uarpal). Vardi asunduse kohal asunud Kirivere küla kohta on esmateade samuti 1241. aastast (Kiriuaer), mõis rajati sinna pärast 1582. aastat (Scwarzen). Nimi tuleneb mõisa rajaja H. Swarte nimest.

Varbola kuulsaim paik on Varbola Jaanilinn. Pindala ja kaitsevalli võimsuse poolest kuulub Varbola Eesti tipplinnuste hulka. 2 ha suurust õue ümbritseb 580 m pikkune ringvall, mille laius on pealt kuni 3 m ja alt 30 m ning kõrgus välisservast kuni 10 m, seest 6 m. Sellise müüri ehitamiseks tuli lahti murda, kohale vedada ja paika laduda ümmarguselt 100 000 kuupmeetrit paekivi. Nii said meie esivanemad kaitserajatise, mille kohta ei ole teada, et teda oleks kunagi tormijooksuga võetud.
Loodusteaduslikku huvi pakuvad linnamäge ümbritsevad alad: vanad rannamoodustised (701 ha).

Jaanilinnast kirdes on maantee kaldal suur kivi, mille kohta rahvasuu räägib järgmist: Kalevipoeg tahtnud Lindanisast lennutada sukapaelaga 2 kivi Riia linna pihta, kuid paela katkemise tõttu kukkunud üks neist Ruilasse, teine Varbolasse.

Varbola linnusest umbes 1 km põhja pool ligi 2 ha suurune Keldrimäe asulakoht keskaegsete hoonevaredega. Ühe hoonevare kaevamistel selgitati rehielamu põhiplaan. Pärineb 15. - 16. sajandist. Hoonerusude all on jälgi 10.-12. sajandist. Kaevatud alates 1981. a. (E. Tõnisson, Ü. Tamla).

Vardi väikemõisaga on seotud üllatavalt palju Eestimaa kultuurilukku jäädvustunud inimesi (mõisahoone vundamendil asub kultuurimaja). Koloriitseim neist on August v. Kotzebue (1761-1819), kellele kuulus mõis aastail 1807-13.

Vt. Isikud - Kotzebue, August v.

Kirj.. Paidla, A. Raplamaa / Siin- ja sealpool maanteed. Tln., 1991


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee