10:39 reede, 16.11.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
RaplamaaKülad
  Vana-Vigala küla

Vana-Vigala küla asub Rapla maakonnas Vigala vallas.

Vigala ümbrus kuulus juba keskajal Uexküllidele - Vana-Liivimaa ühele võimukamale vasalliperekonnale ja oli nende käes kuni oktoobrirevolutsioonini. Nende võimu tugipunktideks kohapeal olid Vana-Vigala mõis, Vigala kirik ja linnus.

Vana-Vigala küla kohta on esmateade aastast 1426 (Sickenkos, hiljem Alt-Fickel).
16. sajandi alguse ürikute järgi olnud praeguse mõisahoone kohal Sikenkose mõisahoone, mille omanike vahetumisel hakkas B. J. Uexküll ehitama uut kahekordset kivist mõisahoonet. See valmiski 1772. a., kuid varsti tekkisid hoone seintesse praod, mis järjest laienesid. Hoone hävis oruveeru maalihkes kahe päeva kestel. Libisemine toimus plastilistel viirsavikihtidel. A. W. Hupel kirjutab (1774) loost ka oma teoses "Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland I".

1775. a. valmis eelmisest suurem kahekordne mõisahoone, mille ehitamisel endise ohu vältimiseks rammiti maasse 7 m pikkused palgid. 18. sajandil ehitatud Vigala mõisahoonet on hiljem korduvalt ümber ehitatud.
Vigala mõisahoones asub kaks 57 cm kõrgust marmor-reljeefi,   seni teadaolevalt vanimad kunstiteosed Eestis (nende vanuseks hinnatakse 2500 aastat).
Tõenäoliselt ehtisid need taiesed, millel on kujutatud viimset hüvastijättu surma läbi lahkunud perekonnaliikmetega, kunagi jõuka Pompeji kodaniku kodu. Vigalasse tõi nad kohalik mõisnik B. J. F. v. Uexküll, kes 1827. aastal tegi pikema välismaareisi, mille käigus külastas ka Popeji väljakaevamisi.

Vigala ümbruse vaatamisväärsuste hulka kuuluvad eelkõige Vana-Vigala park ning lehisepuistud. Vana-Vigala park asub Kasari jõe põhjakaldal ning siin on ligi 100 puu- ja põõsaliiki. Haruldasematest liikidest kasvavad pargis mandzuuria araalia, ajaani kuusk, dalekarlia kask jt.
Park lõpeb Vigala parunite kodukalmistuga.
Pargi põhjapiiril on paekivist 2 m kõrgune nn. Näljamüür, mille ehitasid Vigala talumehed 1867. a. ikaldussuve järel selle eest, et said mõisast leivavilja. Kivid toodi 20 km kauguselt Koongast.

Pargi vastas üle jõe asub muistne ohvrihiis.

Hirvepark asub Vigala jõe lõunakaldal. Seda metsaparki hakati rajama 1791. a. ning seal kasvab üle 60 puu- ja põõsaliigi, millest paljude seemned saadi akadeemik A. Middendorffilt.

1812. a. rajatud lehisepuistu on vanim võõrpuu metsakultuur Eestis. Pargi lääneosas tiigisaarel on omapärane mälestussammas, mille moodustavad ülestikku laotud 13 veskikivi. Nii suudetud ohjeldada kummitav mõisaproua.

Muuseas, maalihkeid on Vana-Vigalas olnud hiljemgi. Kui 1934. a. sügisel lõpetati Konovere jõe alamjooksul süvendustööd ja veetase Vana-Vigala silla kohal 2 m alanes, libisesid tööliselamu, karjaköök, karjalaut ja loomaarsti elamu jõkke.

Kirj.: Paidla, A. Raplamaa / Siin- ja sealpool maanteed. Tln., 1991.


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee