02:52 neljapäev, 13.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
RaplamaaKülad
  Maidla küla (Juuru vald)

Maidla küla asub Rapla maakonnas Juuru vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 134 inimest.

Esmateade külast on aastast 1241, mõisast 1452 (Maydel).

Vaatamisväärne on Maidla mõisaansambel - peahoone (19. saj. I pool), park, piirdemüürid, kellatorn, teenijatemaja, valitsejamaja, ait-kuivati,
tall-tõllakuuri varemed, laut, tall ja aednikumaja.

Mõisapargis asuvad suured allikatiigid. Keskaegsed võlvitud keldrid mõisahäärberi all annavad tunnistust sellest, et siin on juba varem suurem ehitus olnud. 18. sajandil olid mõisa omanikeks Fersenid. 19. sajandi algul ostsid mõisa Maydellid. Uus omanik ehitas palju uusi hooneid ja rajas õunapuuaia ning pargi. Säilinud hooned annavad tunnistust suurest ja kaunist mõisakompleksist. Mõisahoones asub alates 1950. aastast lastekodu.
Maidla mõisapargi ääres on säilinud väike maja, kus 1920. aastail elasid Eduard Viiralti (1898-1954) vanemad. Kohalike elanike mälestuste järgi sisutanud kunstnik lähedal asuvas hollandi veskis (nüüdseks hävinud) ateljee, kus pingsalt töötanud kõik kodus veedetud päevad.

Aastail 1920-30 suvitas Maidlas Taani kirjanik Karin Michaelis (1872-1950), kes on meile tuntud eelkõige lastekirjanikuna (5 köidet Bibi-lugusid). Mõisasüda kuulus sel ajal taanlasest kolonelile Borgelinile, taani vabatahtlike juhile Eesti Vabadussõjas.

Maidla külast loodes, Liivi jõe idakaldal asub Venemägi - linnamägi 11. aastatuhande algusest. Venemäest edasi Õmma rabas on Lao järv. Rahvasuu räägib, et Põhjasõja ajal läinud Maidla rahvas näljahäda sunnil sinna vabasurma.

1974. a. jaanuaris pinnase lõhkamisel Maidla liivakarjääris tuli välja suurim Rapla maakonnast leitud hõbeaare kogukaaluga 1,8 kg. Haruldasemad mündid Maidlast on emiir Daisam ibn Ibrahimi dirhem, mida kogu maailmas tuntakse vaid 10 ümber, ning maailmas üliharuldane nn. Agnus Dei tüüpi anglosaksi penn, mida Eestis leiti esmakordselt. Aare on maha maetud 1090. a. paiku.

1984.-85. a. Maidla kivikalmel tehtud päästekaevamiste (M. Mandel) käigus avati sellest Lääne-Eesti ühest esinduslikumast kivikalmest umbes veerand (üle 1200 ruutmeetri). Arvukas leiumaterjal pärineb umbes 1000 aasta pikkusest ajavahemikust - vanimad leiud kuuluvad aega 200. a. ümber, hilisemad 13. sajandi algusse. Suur osa hauapanustest olid tahtlikult rikutud (terariistade terad täkitud, mõõgad, vikatid ja odaotsad kõveraks painutatud, mõned esemed tükkideks raiutud).

Kirj.:
Paidla, A. Raplamaa / Siin- ja sealpool maanteed. Tln., 1991.
Lõugas, V., Selirand, J. Arheoloogiga Eestimaa teedel. Tln. 1989;
Juuru valla kodulehekülg


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee