13:12 pühapäev, 18.11.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
RaplamaaKülad
  Mahtra küla

Mahtra küla asub Rapla maakonnas Juuru vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 88 inimest. 2010. a. on elanikke 92.
Küla paikneb mitme kilomeetri pikkuselt kahel pool Angerja-Juuru teed. Praegune küla hõlmab endisi Mahtra asundust, Mahtra-Suurküla, Mahtra-Saunaküla ja Mahtra-Metsküla.
Taani hindamisraamatus (1241) on kirjas kaks siinset küla - Mataros, mis asus hilisema Mahtra mõisa kohal, ja Oal Mahtra-Suurküla kohal. Mahtra mõis (Machters) on rajatud ajavahemikus 1468-80. Mõisa alalt ümberasustatud panid aluse Mahtra-Saunakülale.

Vaatamisväärsed on siin:
Mahtra sõja mälestussammas (1933), kolm mälestuskivi (1958), “verepõld”, Adra Mihkli kask, langenute mälestuskivi, terroriohvrite ühishaud (Sipelga talus), Hans Tertsiuse ait 19. sajandist (Sepa talu ait), Mahtra mõisa viinaait.

Mahtra on tuntuks saanud 1858. a. talurahvarahutuste (nn. Mahtra sõja) toimumise kohana.
Mahtra mõis ei olnud suur, 1858 oli seal vaid 20 renditalu, elanikke kokku 386 hinge. Mõisnik Konstantin von Helffreich, kes ise elas oma teises mõisas Arukülas, oli pärast Mahtra ostmist 1853 alustanud ulatuslikke ümberkorraldusi. Nende hulka kuulus ka abiteo suurendamine, mille vastu talupojad sõdisid. 1856. a. abitegu veel ei suurenenud. 1857 nõudsid talupojad juba abiteo täielikku kaotamist. Esialgu soovitati neil oodata, sest peagi pidi kehtestatama uus talurahvaseadus. Seda uurides jõudsid nii talurahvarahutuste üks juhte Hans Tertsius kui ka teised Mahtra taluperemehed hiljem saatuslikuks saanud järeldusele: abitegu enam tegema ei pea! See saigi suurte talurahvarahutuste ajendiks. Vastuhakk suruti julmalt maha.
Nimetatud sündmust kajastab E. Vilde romaanis "Mahtra sõda".

Mahtra küla piirneb idast maakonna suurima - Mahtra soostikuga (9670 ha), mille põhjaosa moodustab loodusliku piiri Rapla ja Harju maakonna vahel. Soostiku rabaosas moodustati 1980. a. sookaitseala (545 ha), mille ülesandeks on rikkalike jõhvikakasvukohtade säilitamine.

Järlepa poolt tulles on esimene vaatamisväärsus külas ajaloomälestisena riikliku kaitse all olev Sepa talu ait.
Vt. Isikud - Hans Tertsius

Kasutatud materjalid: Paidla, A. Raplamaa / Siin- ja sealpool maanteed. Tln., 1991

Mahtra mõis rajati u 1470. aastal. Praegu jagab maantee kunagise härrastemaja esise väljaku pooleks. Kõrgemas pooles on ainsaks säilinud majandushooneks viinaait. seal asunud härrastemaja, mesila ja ait on maha põlenud. Teisel pool teed on tiikide taga näha viinaköögi varemed, seal olid veel valitsejamaja ja sepikoda. Peahoone ees asub 1933. aastal Mahtra sõja 75. juubeliks püstitatud monument. 1958. aastal rajati mõisasüdamesse veel kolm mälestuskivi: ühele kivile on jäädvustatud Mahtra sõjas langenute nimed; teine kivi tähistab nn Verepõllu asukohta, kus 1859. a toimus sõjast osavõtnute peksmine; kolmas kivi asub aga nn Adra Mihkli kase kohas, mille all sai surma soldateid taga ajanud Adra talu rentnik Mihkel Tein.

Allikas: Juuru valla kodulehekülg


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee