06:18 kolmapäev, 12.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
PärnumaaKülad
  Rannametsa küla

Rannametsa küla asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 129 inimest.

Rannametsa küla tekkis 19. sajandi 70-ndatel aastatel, kui riigi valitsus jagas siinse metsapõlendiku õigeusulistele 15 riia vakamaa suurustes tükkides, kokku 48 krunti, mis saajatel tuli ise üles harida.

Rannametsa mäed on Eestimaa mandriala suurim luiterühm. Üksteise kõrvale ja otsa kuhjunud liivahanged nendevaheliste sulg- ja avalohkudega pakuvad oma vaheldusrikkuses ainulaadseid vaatepilte.

Rühma kõrgemaid luiteid nimetab rahvas Sõjamägedeks. Suurima absoluutkõrgusega (ca 40 m) on Sõjamägi maanteest idas. See on maa-alune kalmistu (II aastatuhande esimene pool). Rahvas nimetab seda Tornimäeks sellel asuva trigulatsioonitorni tõttu.
Luitestiku läänepoolsel äärealal on Varsamägi, mille kõrval lohus olnud pärimuse järgi mingi lahingu ajal varsal verd põlvini. Mäe kohalt otsejoones randa kulgevat rada nimetatakse Sõjateeks.
Edasi kulgeb maantee üle Suure Laeva Küüru, kus raba tungib kitsa sälkoruna sügavale luidete vahele. Rahvas arvab, et selles kohas sookamara all peitub muistne tammise laeva vrakk.

Orusälku sulgeva luite harjalt paistab edelas Tõotusmägi, muistne ohverdamiskoht. See on luitestiku kõrgeim tipp (29 m ümbritsevast maapinnast).
Jaan Jung on siit üle kirjutanud rea rahva seas liikunud jutte.

Rannametsa ja Soometsa luitestiku huvitavam osa koos nende vahele jääva Toikuse rabaga on alates 1964. aastast looduskaitse all, samuti Timmkanali kaldas leiduv liivapaljand (keskdevoni Narva lade). Tolkuse raba on tekkinud Antsülusjürve laguunist. Seda ühendab merega ligemale kilomeetrilaiune väin.

Timmkanal on kaevatud 1858. a. paiku ja see on esimene Ura (Uulu) jõe reguleerimise katse: jõe ülemjooks tõkestati ja vesi juhiti läbi raba otse merre, kasutades ära ka endise Rannametsa jõe sängi. Nime sai kanal Häädemeeste kroonumõisa rentnikult Voldemar Timmilt (surn. 1862), kes oli kaevamistööde juhataja. Tegeliku töö tegid talupojad uskumatult rasketes tingimustes.

----
Legendid:

Timmkanal on kaevatud inimkäte jõul Tolkuse raba vee juhtimiseks merre Rannametsa all. Kaevamist korraldas Häädemeeste riigimõisa rentnik Thimm, tööle pandi 50 talumeest. Rannast kaevamist alustades oli töö suhteliselt kerge, luideteni jõudmisel selgus aga ettevõtmise tohutu maht. Thimm hakkas taotlema riigi toetust. Töömahu hindamiseks kohale kutsutud komisjonile ütles ta, et kaevatakse kahelt poolt vastamisi. Komisjon nägigi tee ääres 50 meest liivaga maadlemas. Teisele poole mindi järgmisel päeval, vahepeal mõisas ööbides ja sealset rikkalikku kostitamist nautides. Järgmiseks hommikuks olid aga kaevajad kõik kanali teise otsa viidud. Nii näidatigi komisjonile, et 100 meest korraga kaevamas on. Thimm sai toetuse ja kanal kaevati valmis.


Tolkuse rabale olevat nime andnud üks Kööseli-nimeline mees, kes nekrutiksvõtmise eest metsa talu rajanud ja seal naise ja tütrega elanud. Olnud väga metsiku välimuse ja pika habemega mees. Mõisnik Thimm oli talle öelnud: „Sina olema üks tolkus!“. Sellest saanud nii talu kui raba Tolkuse nime.

Rannametsa luited on Baltimaade kõrgeimad (kuni 34 m üle merepinna) ja andnud ainet paljudele rahvajuttudele.

Röövlimägi on esimene lahtine luide Timmkanali sillast põhjas. Mäkke kaevatud koopas elanud vanasti röövlid. Teeliste peatamiseks seoti teele ette kellukestega köied. Vastuhaku korral antud nuiaga kergelt pähe – „kupper nupper nuia“ ja võetud ikka, mis võtta oli. Kuna see oli randlaste ainuke tee Pärnusse, saadeti viimaks kohale soldatid. Röövlid võeti kinni ja viidi Siberisse.

Tõotusemägi. Laeval merehädas olnud mehed tõotanud, et ehitavad randa jõudes sinna kabeli. Viimaks nähtud kõrget mäge, mille peale õnnelikult maale saadi. Kabel jäi ehitamata, aga mägi sai endale nime. Seal on ka tahvel: Tõotusemägi II aastatuhande ohverdamiskoht.

Suure Laeva Käär. See on lohk, millena raba tungib luidete vahele, ulatudes tipuga üle maantee. Vanad inimesed on 19. saj. lõpul karjalastena näinud muistse laeva tammiseid kaareotsi rabast välja ulatuvat, hüpanud ja mänginud nende peal.

Sõjamägi on see suur lahtise küljega mägi, kus vaate- torn peal on. Karjalapsed leidnud lahtise liiva seest vanaaegsete püsside tükke ja lukkusid. Liivast tulid välja ka inimeste kondid, Rannametsa peremehed korjasid need ära ja matsid maha. Vene ja Rootsi sõjavägi olla selle mäe juures lahingut pidanud.

Varsaorg. Sõjamäe juures asub Varsamägi, mille all olevat lohku kutsutakse Varsaoruks. Vene ja Rootsi sõjavägede kokkupõrke ajal olevat olnud seal nii palju verd, et varsale poolde säärde.

Legendide, rahvajuttude ja nimelugude kokkuvõtteid raamatust „Ikla, Häädemeeste, Uulu“ (koostaja: Tiiu Pukk, Maalehe Raamat 2000).
Allikas: Häädemeeste valla kodulehekülg












VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee