23:05 esmaspäev, 10.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
PärnumaaKülad
  Mihkli küla

Mihkli küla asub Pärnu maakonnas Koonga vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 48 inimest. 1. jaanuaril 2010. a. oli elanikke 33.

Mihkli-Tammaru tee läbib Mihkli hiietammiku, kus ligikaudu 9 hektaril kasvavad sirgetüvelised tammed. Keskmine kõrgus 16 m. Selle kauni salu vanus on ligikaudu 200 aastat, üksikute tammede iga arvatakse ulatuvat 300 aastani. Puistu idaosas on ülekaal kaskedel. Leidub ka mände, õunapuid ja haruldasi pooppuid. Tihe alusmets koosneb sarapuust, kuslapuust, pihelgast, kibuvitsast.

Mihkli kogudus on vanim Pärnumaal.
Mihkli kirikuhoone pärineb 14. sajandist, praeguse välisilme on omandanud 18. - 19. sajandil. See on kohalikust paest ühelööviline ehitis. Võlvide roided toetuvad tugevatele seinapiilaritele. Pikihoones osaliselt säilinud kaitsekäik ja pääs võlvidele näitavad, et kirikut on kasutatud kindlusena. Ruumil on suurepärane akustika.

Kiriku ümber kasvab suuri puid, mille hulgast paistavad eriti silma viis põlist pärna.

Mihkli kandist on pärit vanim eesti rahvalaulu üleskirjutus.
Selleks on nõiduses süüdistatud talupoja Ralli Hansu ülekuulamisprotokollis leiduv nõelamängulaul 1680. aastast:
Nedko Nedko Negelcken /Nedko Negleken Neiziken /Erra Nehlene Kaddi /Nehla Eiss Kaddi tubedis /Nehl Kaddi neehlede /Pissud raudne pihust.

Mihkli külje all Keblaste mõisas oli 19. sajandil koduõpetajaks Johann Christoph Petri (1762-1851), saksa valgustuspublitsist.

Keblastest 2,5 km lõuna pool asub linnus Taaramägi (Taramägi) (II aastatuhat).

Mihkle kirikust 2 wersta keskhommiku poole seisab kiriku walla maa sees üks järsk, ümmargune mägi, mis pealt keskelt kausi moodi lohkus olla. Seda hüütawat Taara mäeks ja Taara maaks, mis aga wähäm tuttaw näis olewat, kuna teda muidu Salu mäeks hüütakse. See näis oma pealtse pinna poolest nagu mõni kantsi wõi linna mägi olewat, kuidas rahwa suus muinasjutt ka räägib, et see olla Soontaga maa linnale nagu eeskantsiks olnud, mida rüütlid enne olla ära wõitnud, kui nad Soontaga linna peale läinud. - Wõib ka enne kindluse koht olla olnud, aga pärast Taara aaustamise wõi ohwerdamise kohaks pruugitud. (Kas see mitte seesamma linnamägi ei ole, mis Keblaste mõisa heinamaa sees on?).
J. Jung. Muinasaja teadus Eestlaste maal I (II) osa. Kogunud ja väljaandnud J. Jung Jurjewis, 1898. Tln., 2000



VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee