13:12 pühapäev, 18.11.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
PõlvamaaKülad
  Võõpsu küla

Võõpsu küla asub Põlvamaal Mikitamäe vallas. 2000. a. elas külas 115 inimest.

Võõpsu küla on kujunenud aegade jooksul veerikka Võhandu jõe parempoolsele kaldale tänavkülana ühe kilomeetri pikkusel joonel olles justkui värav Setomaa piiril. Võhandu on pikka aega olnud kogu piirkonna jaoks väga oluline liiklustee (laevatatav kuni Räpinani, 12 km ulatuses).

Võõpsu küla on kroonikates mainitud esmakordselt 1428. aastal. Elatud on siin aga märksa varem, alates hiljemalt viikingiajast (800–1050).
Võõpsu piirkond on etendanud olulist osa Tartu piiskopkonna (1224-1558) ja Pihkva vürstiriigi (13. sajandi keskpaik–1510) valitsemise ajal, mil siin olid väikesed puidust kaitsetornid ning muistne sadam. Võõpsu oli piirikülaks kuni 1706. aastani. Piirialaks olemise tõttu on Võõpsut läbinud aastasadade jooksul hulgaliselt sõjakäike.

Võõpsu küla kuulus ajalooliselt Pihkva kubermangu ning esimese Eesti Vabariigi ajal Petserimaa alla. Võõpsu küla (endine Libovka küla) on arenenud isepäi, erinevalt Võõpsu alevist, ning on aastasadu olnud tuntud sadama ning Pihkva ja Liivimaa kubermangude vahelise kauplemise keskkohana (Võõpsut läbis Pihkvasse suunduv kaubatee).

Võõpsu küla teket soodustas rikkalik kalasaak Võhandu jõest ning Peipsi-Pihkva järvest. Küla kuulus Kolpino kirikukogudusse, Poloda nulka. Külas on näha ka Setomaale omane tsässon (ajaloomälestisena muinsuskaitse all) – külakogukonna traditsiooniline pühakoda, mis asutati arvatavasti 13. sajandi lõpus või 14. sajandi alguses Püha Nikolai auks. Tsässona lähedal asub muinsuskaitse all olev arheoloogiamälestis - maa-alune kalmistu (matmine lõpetati 19. sajandil).

Aastasadadesse ulatuvat ajalugu tõendab ka lähedalt nähtavale tulnud aardeleidude hulk. Kõige vanem aare pärineb 11. sajandi algusest või esimesest poolest.

1895. aastal toimus külas tulekahju ning ridaküla tihedas hoonestuses hävis suurem osa taludest ning kõik viljatagavara ja loomad. Elama asuti seejärel rehedesse, mis asusid kaugemal nurmel. Pihkva kubermanguvalitsus mõõtis välja uued ehitusplatsid nii, et hoonete vahele jäi 50 sülda maad. Uue sajandi alguses oli juba 41 majapidamist ligi 300 elanikuga, tsässon, sepikoda, kaks kõrtsi ja kihelkonnakool, kaks korda aastas peeti laatu. Järgmine tulekahju toimus 20 aastat hiljem, 1915. aastal, mil hävis 7 talu.

Kruntimise käigus 1924-1926 loodi külla 70 talukohta. Esimese Eesti Vabariigi ajal oli külas kauplus, meierei ja algkool (hoone Võhandu kaldal on säilinud siiani), samuti töötas kalapunkt ehk –turg. Igal majal oli jõe ääres oma paadisild.

Ammustel aegadel polnud Võõpsus silda, siis peeti ühendust kahe Võõpsu vahel lotjade ja praamidega. 1946. aastal ehitati küla ja alevi vahele postidel puusild (ehitajateks saksa sõjavangid) ning parveühendus lõppes. Peale sõda lõpetati ka laevaliiklus Võõpsu alevi sadamast. Uus betoonsild ehitati 1968. aastal. Viimased reisilaevad käisid Võõpsus 1950-tel.

Võõpsu nime tekkimise kohta teab rahvasuu pajatada kahte legendi.
Vanarahva pärimuse järgi olla eestlaste seas Võõpsu tuntud olnud Voosu nime all (tolleaegse Võhandu jõe nime järgi) - oli ju toona eestlaste ja teispool Peipsit elavate venelaste vahel tihe läbikäimine ja kauplemine. Venelased aga hakkasid Voosu nime hääldama Voobsuu, mis hiljem Wõõbsuks kujunes. See nimetus kestis 1924. aastani, mil Võõpsu sai oma praeguse nime.
Teine versioon räägib, et kunagi sajandeid tagasi oli siia elama asunud vepsa rahvusest kala- ja jahimehi ning seda kohta hakati rahvasuus kutsuma Veps.

Allikas: Mikitamäe valla koduleht





 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee