08:42 kolmapäev, 12.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
PõlvamaaKülad
  Ristipalo küla

Ristipalo küla asub Plva maakonnas.

Ristipalos on Põhjasõja-aegne lahingupaik. Puskinamäena tuntud küngas saanud nime sellest, et seal olnud Vene väe suurtükid.
Enne Narva lahingut hõivasid Petserist tulnud Vene väed ka Räpina, seejärel taanduti. Rootslaste katse vallutada Petseri nurjus.
Kui Karl XII läks 1701. a. oma peavägedega Riia alla, üritas B. P. Sheremetev Liivimaal initsiatiivi haarata. W. A. Schlippenbachi peakorter oli Kirumpääl, Räpina oli üks rootslaste tugipunkte.
4. septembril 1701. a. ründas Vene 1100-meheline väesalk Räpina lähistel 500 rootslast, kes püüdsid hoida enda käes Võhandu jõe ülekäiku. Major A. L. Roseni juhitud rootslased kaotasid 300 meest.
Kuigi venelased said lüüa Rõuge ja Kasaritsa juures, taandus kindralmajor Schlippenbach Räpina kaotamise järel Erastverre.

Sõjategevuse tõttu hävisid Räpina kirik, mõisahooned ja osa külasidki, laastamistööd toetas katk.

1710. a. paiku asusid siia Venemaal tagakiusatud raskolnikud. Selleks andis neile loa kindralkuberner A. D. Mensikov. Rajati skit, koos siia varjunud väejooksikutega hariti üles põllud ja hakati kala püüdma.
Ent mõne aja pärast läänistas Peeter I need maad krahv Jagubinskile, kes müüs mõisa edasi. Kui skit läbi otsiti, et väejooksikuid kinni püüda, lahkusid siit ka mungad.

Lokuta külas Räpina-Võõpsu teest paremal kasvab looduskaitse all olev dekoratiivne mänd, mille ümbermõt on 4,35 ja kõrgus 28 m.
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee