14:15 teisipäev, 18.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
PõlvamaaKülad
  Mikitamäe küla

Mikitamäe küla asub Põlva maakonnas Mikitamäe vallas. 1993. a. oli külas 404 elanikku; 2000. a. oli elanikke 355.
Küla nime on esmakordselt mainitud 1500. a. (Nikitina Gora). Küla keskel on 13. sajandist pärit maa-alune kalmistu, kuhu maeti veel ka 19. sajandil. Mikitamäe külast on Räpinasse 15 km, Tartusse 80 km, Värskasse 9 km ja Petserisse 25 km.
Laiusel, Kärde mõisas 1661. a. tehtud rahuga oli tsaar Aleksei sunnitud loobuma vallutatud aladest Eesti- ja Liivimaal ja Setumaa jäi endiselt Rootsi- ja Venemaa vaheliseks piirimaaks. Eestimaal algas nn. "hea Rootsi aeg". Seega 67 aastat peaaegu järjest sõda oli lõppenud. Ta oli oma töö teinud, 2/3 eesti rahvast oli hävitatud. Ka Setumaa kannatused olid suured. Liivi ja Poola sõja tulemusena oli terve maa tühjaks tehtud. Vanades, 17. sajandi arv-andmete raamatuis ei ole endiste külade asemel muud kui tühi koht. Eriti julmalt sai kannatada Setumaa kesk- ja lõunaosa. Aga ka Setumaa põhjaosas, Mikitamäe ümbruses, oli sõja laastav töö suur. Nii näiteks Toomasmäe küla omanikule, mõisnik Jelagina Mihhaili t. Gavrilovile, kuulus veel ümbruskonnast 19 tühja küla ja Võõpsu küla omanikule, mõisnik Ivan Iljini p. Jezkovile, 9 tühja küla. Seega, ainult Mikitamäe ümbruses 2-8 km raadiusega oli 28 küla, kus ei olnud elanikke. Paljud külad olid ka maha põletatud.
Aastast 1680 on esimesed andmed ka Mikitamäe küla meessoost elanike kohta - kokku elas siis siin meeshinge. Küla kuulus sel ajal pärusmaana aadlik Nikita Timošejevile, kes selle hiljem oma pojale Ivanile pärandas. 1744. a. müüdi küla ära. Enam kui 100 aastat hiljem, 1872. aastal oli külas 20 maja, elanikke 106, nendest 49 meest ja 57 naist. 1902. a. elas Mikitamäel 197 inimest, neist mehi 94 ja naisi 103.

1912. a. rajati Mikitamäele kool. Koolimaja ehitas oma kulul Mikitamäe küla elanik Semjon Reisengof. Koolimajas oli kaks suurt klassiruumi, õpetajate tuba ja kõrvalruumid. Kool oli kolmeklassiline ja vene õppekeelega. Koolis käisid setude lapsed. Esimeseks juhatajaks oli Maria Andrejeva.

Allikas: Reissar, Leo. Setumaa läbi sajandite. Petserimaa. Tln., 1996 ja
Mikitamäe valla kodulehekülg

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee