20:53 esmaspäev, 10.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LäänemaaVallad
  Hanila vald

Hanila vald asub Läänemaa lõunaosas; 231,88 ruutkilomeetrit, 1737 elanikku (2003). Keskus Kõmsi külas. Hõlmab Lääne-Eesti madaliku Soontaga läänenurga ning Kirbla ja Paatsalu ümbruse liigestunud rannikuala (Virtsu poolsaar, Rame laht) Topi lahest Pivarootsi laheni. Sisemaal jäävad valla piiresse Karuse ümbrus ja suurem osa Tuhu soost. Arvukatest väikesaartest on tuntuimad Kõbajad, Uuluti ning Ahe- ja Ruilaid. Biohermsete kõrgendikena paistavad silma Salevere Salumägi (Salevere pank), Mõisaküla Salumägi ja Kiireste Kivimägi. Linnuse otsamoreenseljaku loodeotsal paiknes Vatla maalinn (39 m). Hanila valla metsasus on 39 %. Riigimetsamaid majandab Kullamaa metskond. Valla piires asuvad Puhtu-Laelatu looduskaitseala, Porsiku kaitseala, osa Matsalu ja Nehatu looduskaitsealast ja suurem osa Tuhu maastikukaitsealast.
Hanila valda läbivad Risti-Virtsu-Kuressaare maantee ja Karuse-Kalli maantee.
Valla suurim asula on Virtsu. Kõmsil on lasteaed-algkool, rahvamaja ja raamatukogu, Vatlas algkool (6 klassi), rahvamaja ja raamatukogu ning Virtsus põhikool ja raamatukogu, Hanilas muuseum ja Virtsus harrastusmuuseum. Tegutsevad EELK Hanila Pauluse kogudus ja Karuse Margareeta kogudus. Kõmsil tegutseb Uue-Virtsu apostliku õigeusu kogudus (1889 ehitatud kirik on varemeis, teenistused toimuvad kogudesemajas. Kirikute lähedal on kalmistud.
1969. a. hakati Kõmsil Eestis esimest korda uurima muistseid põlde.
Suurimad tööandjad on K. Met AS (metallitööd) ja Nordkalk AS-i Kurekivi dolokivikarjäär (Kurekivi dolokivimaardla). Virtsus on tuulepark.
20. sajandi algul kuulus nüüdse Hanila valla põhiosa Massu valda, lõunaserv Paatsalu valda. 1939 ühendati suurem osa Massu vallast, Lihula vallast Karuse ümbrus ja Paatsalu valla põhjaosa uueks Karuse vallaks. 1945 moodustati sellest Hanila, Karuse ja Massu kn, mis hiljem ühendati Hanila külanõukoguks. Nüüdse suuruse sai vald 1976. a. ja omavalitsusliku valla staatuse 20. II 1992.

Hanila kihelkond hõlmas Läänemaal nüüdse Hanila valla põhja- ja keskosa ning eraldi paikneva Paadrema ja Paatsalu piirkonna (nüüd Varbla vald). 13. sajandil sai see Läänemaa muinaskihelkond arvatavasti kohe pärast sakslaste vallutust kirikukihelkonnaks; ajalooallikais on Hanila (Saint Paul`i) kirikukihelkonda esimest korda mainitud 1519. Algselt hõlmas Hanila ka Varbla piirkonna, mis 1611 eraldati omaette kihelkonnaks (hiljemgi, püsivalt aastast 1760, oli Hanilal ja Varblal ühine pastor). 16. sajandi keskpaigani kuulus Hanila Lääne-Saare piiskopkonna Lihula ametkonda. Osa kihelkonnast oli läänistatud Uexküllidele, kes ehitasid Virtsu vasallilinnuse (ajalooallikais esimest korda 1465).
16. sajandil oli Hanilas suhteliselt rohkesti vabatalupoegi.
Talusid hakati päriseks ostma 1868. 1880. aastail levis baptism, 1883 hakkasid talupojad hulgaliselt õigeusku siirduma. Laulu- jm. seltse ning raamatukogusid hakati asutama 1880. aastate teisel poolel.

Eesti Entsüklopeedia XII. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tln., 2003
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee