22:43 reede, 14.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LäänemaaKülad
  Vatla küla

Vatla küla asub Läänemaal Hanila vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 252 inimest; 1. jaanuaril 2010. a. oli külas 212 elanikku.

Vatla linnus on üks ilmekamatest Lääne-Eesti muinasaja lõpul püstitatud neemiklinnustest. Kõrgelt linnuseharjalt, mis paistab ära ka maanteele, näeb üle metsade umbes 5 km kaugusel asuvat merd.
Linnusest 2,5 km kauguselt on leitud kivitee jäänuseid, mida peetakse linnuse ja selle ümbruse ühendusteeks mererannaga.

Linnuse ümbruses on hulk teisigi muistiseid. Kõige vanemad neist on I aastatuhandest e. m. a. kultuseobjektidena kasutatud väikeselohulised kivid.
Vatla maalinnast ligi 1 km kaugusele jääb Pajumaa kivikalme, kust on saadud rohket leiumaterjali 19. sajandil (1863. a. pastor F. W. A. Hasselblatt; 1866. a. Eesti Provintsiaalmuuseumi eestseisja N. Knorring); kalme oli kasutusel peamiselt nooremal rauaajal 9. - 13. sajandini.

Vatla kivikalmete rühm asub Vatla mõisa ja kooli lähedal põldudel loode pool Vatlamäe-Vatla kooli teed Vahtramäe pere ja vanade rehevaremete vahelisel karjamaal.
Nii seljakult kui selle külapoolselt jalamilt, samuti külast endast on aegade jooksul pidevalt kogutud muinasleide (savinõukilde, tulekivitükke, münte jm.

Vatla mõisahoone on ehitatud 18. ja 19. sajandi vahetusel varaklassitsistlikus stiilis. Mõisahoone saalis, seina laeks üleminekukumerusel on 30 m pikkune meetrikõrgune maalitud friis. Friisil on kujutatud rooma leegioni rünnakul ja sellesse on sobitatud viimaste mõisaomanike Maydellide vapp - kolm kala ja kolm leiba. Kõrvalruumis on seinamaal "Grott". Huvitavad on 18. sajandi lõpust pärinev kahhelkividest ahi ja kamin.
Vatla mõisahoones asub kool.
Mõisahoone lähedal on ohvriallikas "Püha allikas".

Peahoone ees maantee ääres on kaks kumerate seintega majandushoonet, millest üks on ümber ehitatud kultuurimajaks. Pargi, mõisahoonete ja tiikide kujundamisel on lähtutud sümmeetria printsiibist.

Vt. Linnuse maalinn

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee