10:54 kolmapäev, 21.11.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LäänemaaKülad
  Salevere küla

Salevere küla asub Läänemaal Hanila vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 60 inimest; 1. jaanuaril 2010. a. oli külas elanikke 40.

Salevere küla on esmakordselt mainitud 1270. a. (Saltovere).

Siin on looduskaitse all umbes 40 ha suurune ala - Salevere Salumägi, mis asub Matsalu lahest lõuna pool Tallinna-Virtsu maanteelt Saastnasse viiva tee ääres. Ligi 15 m kõrge looduslikult kauni mäe põhja- ja kirdepoolsel nõlval, kuhu maanteelt viib paljukäidav jalgrada, näeme ligi 0,5 km pikkust järsku pangaastangut, mille ülaosa on kohati kuni 5 m kõrguselt püstloodne. Ulatuslikes aluspõhjapaljandites esineb kaks suurt kulbast, millest läänepoolsem on 3 m lai, 1,7 m kõrge ja 1,5 m sügav. Idapoolse koopa laius ja sügavus ulatub 3 meetrini ning kõrgus 1,6 meetrini. Ühe koopa põhjas seisab laest varisenud paerahn nagu laud. Tagaseinas on mõlemal koopal moodustunud väikesed niśid, kust nõrgub kevaditi välja vett. Varakevadine allikate uuristav tegevus on Salumäe pangaastangus olnud eriti märkimisväärne. Neid on aprilli lõpul ja mai algul üle 10. Kõige veerikkamat kutsutakse Salu allikaks, mis annab vahel ka suvel vett.
Salevere Salumäe pangal kasvab lopsakas tamme-pärna-sarapuumets. Puude vahelt avaneb kohati hea vaade Topi lahele ja Matsalu lahe suudmele. Rahvasuu räägib, et vanasti, kui meri panga lähedale ulatus, kasutasid koopaid rootslastest mereröövlid, nende arvamust kinnitavat mõnest kohast tõepoolest tahmunud koopaseinad - mereröövlid olevat teinud siin tuld (Ü. Heinsalu, 1987). Salevere Salumägi on tuntud ka kui "usside", s.t. madude koondumiskoht. Sügisel kogunevad ümbruskonna rästikud, nastikud ja vaskussid panga seina kivipragudesse talvituma. Kevadise päikesepaistelise ilmaga võib näha suuri rästikute ja nastikute kogumeid end päikese käes soojendamas.
Lubjakiviastangu jalamil asub Silmaallikas, mille vett peetakse ravitoimeliseks eriti silmahaiguste puhul.
Salevere panga idaserval asub meie ajaarvamise esimese aastatuhande esimesel poolel kasutusel olnud tarandkalme, millest on leitud põletamata luid ja savinõukilde. Kalme paikneb kõrgel pangaservalähedasel lagedal karjamaal, kolhoosi ehitatud elumajadest sadakond meetrit ida pool. Kalmest põhja pool sarapuuvõsa all on palju vanu põllujäänuseid, osa neist (eriti kivivared) võivad kuuluda isegi muinasaega.
Juba 19. sajandil registreeriti Salevere mõisa rehest umbes sada sammu edela pool, Tõugumäe allika lähedal maa-alune kalmistu, kust Jungi sõnade järgi "kruusa kaevates on välja tulnud surnuluid, sõrmuseid, käevõrusid, rahasid, litreid, nuge ja tammepuust surnukirstulaudu". 1960-ndail ja 1970-ndate aastate alguses leiti kolhoosi uue lauda juures asuvast kruusaaugust luid ja asju. Proovikaevamistel (1971, K. Jaanits) avastati mitu 17. sajandi matust.

Salevere Salumäest mõni kilomeeter edelas asub Mõisaküla Salumägi, mis on väiksem, osalt lage, kuid paistab siiski juba kaugelt silma. Mäelt avaneb suurepärane vaade Matsalu lahele ja laheäärsetele tasandikele. Mõisaküla Salumäe panga servas on mitmes kohas püstloodseid rahkja dolomiidi paljandeid kõrgusega 2-3 m. Nendes esineb kaks väikest niśśi - kunagiste murrutuskulbaste jäänukit, millest suurem on 1 m kõrge ja niisama sügav. Kulpad tekkisid siin Litoriinamere ajal, kuid on suuremalt jaolt hiljem hävinud (Ülo Heinsalu, 1987)
Vt. Salevere koopad, Hanila valla koduleht
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee