08:50 reede, 14.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
Lääne-VirumaaKülad
  Äntu küla

Äntu küla asub Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 61 elanikku.

Äntu endises mõisakeskuses on säilinud madal puuhäärber, viinavabrik, kuivati, sepikoda, rehi (?).

20. sajandi algul arendati Äntu mõisas forellikasvatust ning Äntu, samuti said forellide kasvulavaks Kärsa ojad. Pärast ojade süvendamist 1950.-ndate aastate lõpus rändasid forellid Nõmme ja Ao jõkke.

Äntu kohal moodustavad seljakute ühe osa Tedremäed.

Prillipatsi metsavahikoha lähedusse jäävad Äntu järved, mis omavahel on ojakesega ühendatud. Siin on seitse järve - Suurjärv, Väikejärv, Valgejärv, Moora järv, Mäeotsa järv, Kaanjärv, Umbjärv. Neist eriti kaunid on Suurjärv ja Valgejärv. Viimati nimetatud metsjärved toituvad allikatest, mille tõttu nende vesi on haruldaselt selge. Järvede põhja katab rohekassinine mändvetikate kiht, kallastel paljandub valget järvemerglit. Järved on tekkinud mandrijää sulavete tegevuse tulemusel, mis on kuhjanud ka ümbritsevad künnised ja seljakud.
Rahvasuu seab järvede tekke ühendusse Kalevipoja tegevusega (kündmisega).

Samasse seljakute süsteemi kuulub Nõmme veski lähedal asetsev Äntu Punamägi, mis muistse linnusena on muinsuskaitse all. Punamägi arvatakse olevat muinasaja lõpu tähtsaim keskus Pudivirus. See on järsunõlvaline metsaga kaetud kõrgendik Kärsa jõe ja Äntu oja vahel. Seda linnust on peetud Läti Henriku kroonikas nimetaud Agelinde linnuseks, mis Järvast tulles olnud esimeseks linnuseks Virumaal (primum castrum Vironiae). Linnus näib olevat rajatud I aastatuhande II poolel ning oli kasutusel 13. sajandini.
17. sajandi algul asunud Punamäel suur poolakate sõjaleer, kes ümbruskonna täielikult ära laastanud.

Teisel kruusaseljakul, nn. Pekkelmäel, olnud Rootsi sõja ajal leivaahjud, millest mäele nimigi külge jäänud.

Äntus, oma vanaisa Gustav Roseni mõisas, veetis esimesed eluaastad skulptor Alexander Bock (1829-1895).

Äntu küla Toomari (Tooma-Jüri) perest põlvneb kirjanik Eduard Vilde suguvõsa.
Äntu mõisast on pärit ka keeleteadlane ja tõlkija Rein Nurkse (1907-1963).

Kui 1882. a. noor Juhan Liiv oli Avispeal oma haigestunud venda kooliõpetajatöös asendamas, unistas ta veel muusikamehe elukutsest. Läbi hangede käis ta siis 12 km pikkust talveteed Äntu koolimajja, kus oli lähim orel, millel sai harjutada.


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee