22:41 reede, 14.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
Lääne-VirumaaKülad
  Võhma küla

Võhma küla asub Lääne-Viru maakonnas Vihula vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 48 inimest.

Võhma küla väljadel kuulub riikliku kaitse alla neli kivikalmet, millest Tandemäel asuvat on arheoloog Tanel Moora juhtimisel mitmel suvel kaevatud. Tandemäe lääneosas võib tutvuda rekonstrueeritud kivikirstkalmetega ja idaosas tarandkalme tüübiga.

Külast ida pool Kotkamäel asub kivikalme peale ehitatud C. M. v. Pahleni mälestussammas, mille kohta rahvas on loonud rohkesti muistendeid.

Võhma küla Nõugaste perest on pärit pedagoog ja ajakirjanik Riho Lahi (1904), kes on üldise tunnustuse võitnud om Kihva Värdi lugudega.

Vahakivi (ka Krõõda ehk Nõiakivi) on looduskaitsealune rändrahn Palmse mõisa lähedal ühe külavahetee ääres. Selle ümbermõõt on 22,6 ja kõrgus 4,9 m. Juba 1869. ja 1882. aastast on kivi joonistatud (akadeemik G. Helmersen). Kas seal tõesti mõni nõid hukati, ei ole teada. Egas seegi võimatu ole.

Rahvajutt pajatab, et Palmse ligidal Võhma külas Kingu talus olnud perenaine Krõõt, rahva arvates nõid. Vanakurat ise õpetanud talle selgeks, kuidas end elajaks moonutada. Kolde ees lebanud maas hall hundinahk, Krõõt võtnud selle õlgadele, pobisenud salasõnu. Ja ennäe: kambris perenaise asemel võsavillem! Mis nii viga põtru ja metskitsi murda ja koju tassida. Iga päev perel värske liha laual.
Eks ühel õhtul sahvrist jälle liha otsas. Perenaine lasknud kodustel silma looja minna, pobisenud hundisõnu ja lipanud jahile. Kuid udu tulnud nagu kiuste maha - metsloomade jälgedest kadunud haju, ei jänesepoegagi leida. Mis muud kui kodutee jalge alla. Jõudnud Krõõt-susi naabritalu maile, seal korraga karjapeni vastas. "Olgu või see", otsustanud juba lihalootuse kaotanu. Löönud kihvad koerale kõrisse ja vedanud korjuse koju.
Järgmisel päeval sööb pere, nagu alati, värsket liharooga. Noorim poeg lausub: "Öösel murdis hallivatimees kõrvalt pere Muri maha. Imelik, Muri karvu meie köök täis!" Krõõda mees kippunud asja uurima, kuri kahtlus võtnud maad - kas mitte perenaine pole looga seotud? Ent Krõõdal vale nagu maast leitud: "Võeh, mis lollust sa ajad? Hommikul lebas rehe all suur, nülitud jänes, või mis ta seal oligi - patta ja tuli alla! Kes seal hämaras aru sai, äkki oligi Muri!" Kes hoidis kätt suu ees ja jooksis nurga taha, kes vandus tulist kurja. Tegu oli tehtud ja asi vask. Ajapikku vajus kõik unustuse hõlma. Ühel päeval jäänud sulane tõbiseks ja roninud ahjule vimma välja välja higistama. Teised läinud põllule, ainult Krõõt jäänud koju võid tegema. Toonud kulbiga koort, pannud kirnu, liigutanud sees lusikat ja pobisenud midagi. Siis äkki olnud Krõõt kadunud nagu vits vette. Kirnu juurde ilmunud ei tea, kustkohast suur must kass, ajanud midagi suust välja. Sulane kihutanud looma välja. Kui pere jõudnud, rääkinud ta kõik ära. Aga kassist ei jälgegi. Küll olnud kirn ääretasa rammusat võid täis. Sellest ajast ei olevat enam ükski hing Krõõda keerutatud võid suu sisse võtnud.

Kingu lähedal oli Kanguste pere, kus ühtevalu juhtunud isevärki tempusid. Tuulatakse vilja, marutuul platsis ja kannab terad ilma otsa. Mitte üksainuke kord, vaid alatasa. Keegi Rakvere tark õpetanud: raputage salaja vilja sekka kuuseokkaid! Tehtudki nii. Varsti pärast järjekordset tuulevempu hakanud Kingu talu peremees kõrtsis kurtma: "Kurat, enam ei saa koduleiba kurgust alla - kuusemaik küljes!" No mis sa seal enam mõistatad!
Pahad lood Kingu viguritest jõudsid lõpuks Rakvere kohtusakste kõrvu. Uuriti ja puuriti ning jõuti otsusele: Krõõt on nõid. Nõiale nõia surm! Vedasid kohtusulased Kingu perenaise Palmse mõisa tiigi äärde, sidusid käed kokku, kinnitasid raskuseks jalgade külge paraja kivi. Kuid vette heidetud naine kerkis nagu männikoor ikka ja jälle pinnale! Siis mõeldi teisiti: Vahakivile laoti puuriit, nõid visati kõige otsa ja pandi tuli lõõmama. Leekidest kuuldus hundi ulgumist, siis jäi kõik vakka. Kui sulased põletamise järel rahnu puhastasid, karanud seal elus süda! Külatark õpetanud: ajage nõia süda kadakase kepi otsa! Nii toimitudki. Kus siis käinud hirmus pauk, süda läinud lõhki nagu padakonn, seest karanud välja harakas ja lennanud metsa. Sellest ajast peale ei ole Palmse kandis enam nõidasid nähtud.

Ei maksa Vahakivi ajada segi Vahikiviga Vatku külas Palmse - Loksa tee ääres. Viimanegi on kaitse all. Siin on tegemist ohvrikiviga, kus lohk hästi täheldatav. Ümbermõõt 17,8 ja kõrgus 2,7 m.
H. Gustavson
Virumaa ja virulastest/ Koost. K. Saaber. Tallinn, 1987.


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee