10:38 reede, 16.11.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
Lääne-VirumaaKülad
  Vainupea küla

Vainupea küla asub Lääne-Viru maakonnas Vihula vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 22 elanikku.

Vainupea küla on esmakordselt ürikutes mainitud 1583. a.

Kohalik rahvas tegeles põhiliselt kalapüügi ja põllumajandusega, mõningal määral ka kaubavahetusega.

Vainupea sadam tegutses kuni II maailmasõjani nn. sõbrakaubandussadamana. Kohapeal püütud kala ja siin kasvatatud põllumajandussaadused veeti Soome ning vahetati seal vajaminevate kaupade vastu.
Näiteks on säilinud tollideklaratsioon aastast 1923, mille järgi Soome veeti 120 puuda kartulit ja vilja, siia toodi aga 13 tosinat vikatit. Nõnda hoidsid kohalikud elanikud endal hinge sees ja rikkaks selle tööga ei saanud. Seda võib märgata kohalikust arhitektuurist: võrreldes Lõuna-eesti või Mulgimaa maaelamutega on siinsed tunduvalt tagasihoidlikumate mõõtmetega.

Rahumeelse elulaadi kõrval on kohalik rahvas ammusel ajal tegelnud ka märksa riskantsemate ettevõtmistega.
Nendest paikadest mööda, hansalinna Narva kulges muistne hansa meretee. Kaupmeestele, kes oma alustega Eisma või Toolse all tormivarju otsisid, olid arvestatavaks ohuks kohalikud kalurid, kes koos Toolse linnuse ordumeestega kasutasid meelsasti võimalust kaubasakste laevadelt matti võtta. Taolised röövretked ei olnud teadagi ohutud ettevõtmised ja arvatavasti pidi nii mõnigi kerget saaki ihkav kalur eluga hüvasti jätma.
Ent kalur oli ohtudega harjunud, sest meri oli ettearvamatu. Vahel läks suure tormiga ikka mõni meresõiduvahend põhja, viies endaga kaasa ka kogu meeskonna. Kalur pidi selle võimalusega arvestama ning üldiselt suhtutigi surma küllalt pragmaatiliselt.
Tavaliselt ei osanud rannarahvas eriti ujuda. Üldiselt usuti, et kui on ette määratud surra, siis suredki, kui mitte, siis pääsed eluga. Kiiret surma peeti etemaks kui piina hulpida kümme tundi jäises vees.

Suvitamine hakkas Eestis moodi minema pärast pärisorjuse kaotamist 19. sajandi lõpus. Umbes 100 aastat tagasi oli Vainupea juba päris aktiivne suvituskoht.

Vähem kui 10 km kaugusel Karepal oli eestlaste suvituskoht, Vainupeal aga nautisid suvemõnusid baltisakslased.  Rand oli tollel ajal väga ilus ja puhas. Kui praegu paistab Vainupea rand just nagu kive täis külvatud ja liivariba ranna ääres üpris kitsuke, siis varem oli rand liivane, vaid üksikud kivid olid väljas....

Sakslased ehitasid Vainupeale hoolega suvilaid. Säilinud on neist hoonetest tänaseni vaid 1. Suvel olid sakslased külas arvulises ülekaalus. Näiteks kui 1939. a. sõitis buss Vainupealt Rakverre, oli selle reisijatest 80% sakslased ja 20% eestlasi, Karepast tulevas bussid aga vahekord täpselt vastupidine.
Lähim kirik asub Vainupealt 22 km kaugusel Haljalas. Nii leidsid saksa suvitajad, et kohapeale tuleks pühakoda ehitada. Aastatel 1888-93 ehitatigi mere äärde, umbes 40 m kaugusele rannajoonest, paekivist kabel. Mõõtmetelt andis kabel ehk väiksema kiriku mõõdugi välja. Ei puudunud seal seest ega väljast midagi, mis pidi ühel pühakojal olema: kellatorn, käärkamber, altar koos altarimaaliga, kantsel, harmoonium, 2 lühtrit laes ja korralikud seljatoega pingid. Samuti ei puudunud sealt lae all rippuv laevamudel, mis pidi rannarahva pühakodades olema.
Kabelit on teeninud Haljala koguduse õpetajad. Enne sõda peeti kabelis kõiki tähtsamaid kirikupühi. Väga palju rahvast tõid Vainupeale kokku surnuaiapühad. ...
Lühendatult Tarmo Linnase artiklist "Vainupea kabel ärkab ellu"
Eesti Kirik nr. 48, 28. november 2001.

Vainopea (Vainupea) kabel
Varasemad teated Haljala kiriku juurde kuulunud puust kabelist on 18. sajandist. 1888. a. ehitati puukiriku lääneküljele massiivne kivist kuuetahuline torn. Aastail 1891-93 ehitati vana pikihoone kohale kõrgete ümarkaarakende ja polügonaalse kooriosaga uus kivist pikihoone. Pärast II maailmasõda kaua tühjalt seisnud kirik taastati 1989. a. (arhitektid U. Arike, K. Langsepp).
Vainupea väikesele kalmistule on maetud kunstnik Richard Sagrits.
Vainupea rannas asub looduskaitse alla kuuluv Kaarna- ehk Pruudikivi (ümbermõõt 24,5 m, kõrgus 5,5 m). Muistendi järgi olevat see teravatipuline pooleks murdunud kivi Soomest jääga randa tulnud. Hommikul istunud kivil kaaren. Teine nimi tulnud sellest, et rannaneiud oodanud kivil istudes oma merelt tulevaid peigmehi.


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee