06:17 kolmapäev, 12.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
Lääne-VirumaaKülad
  Piibe küla

Piibe küla asub Lääne-Viru maakonnas Rakke vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 78 elanikku.

Piibe mõis kuulus 17. sajandil ja 18. sajandi esimesel poolel Stackelbergidele. 18. sajandi teisel poolel läks mõis v. Baeride valdusse. 1776. a. suri siin Heinrich Johann v. Baer (K. E. v. Baeri vanaisa) ja maeti Piibesse, tõenäoliselt mõisasüdamest pisut lääne pool asuvale Toodamäele. Tänapäeval pole Toodamäe kuusikus kalmistust enam mingit jälge, kuid rahva seas liigub jutte, nagu oleks Toodamäelt leitud hauaplaatide tükke. Muistsele matmispaigale viitab ka Toodamäe nimi (Tod - sks. k. surm).

Piibe mõisas sündis Karl Ernst v. Baer (1792-1876), maailmakuulus loodusteadlane. Teadlase isa Magnus Baer abiellus oma lelletütre Julie Baeriga. Sellest abielust sündis 1792. a. Karl Ernst.
Juba esimesel eluaastal anti Karl Ernst lastetuks jäänud lelle perekonda kasvatada. Lellele kuulunud Lasila mõisas möödusid K. E. v. Baeri esimesed 7 eluaastat. Siis toodi ta tagasi Piibesse, kus algas süstemaatiline õppetöö kodukooliõpetajate juhatusel. Suurt rõhku pandi matemaatiliste õppeainete, aga ka geograafia, ajaloo, prantsuse, ladina, inglise ja isegi itaalia keele õppimisele. Kui esimene õpetaja andis algteadmisi ka maalikunstist, siis hiljem saabunud teine õpetaja tutvustas kasvandikule viiuli- ja harfimängu saladusi. Meditsiinilise haridusega kodukooliõpetaja äratas poisis suurt huvi ka arstiteaduse vastu, nii et varsti võis teda näha lähedastes külades haigeid ravitsemas. Samalt õpetajalt sai ta ka äratuse süstemaatilisteks loodusvaatlusteks. Õpetaja juhendamisel ja raamatu abiga hakkas ta Piibe ümbruse taimi määrama. Oma mälestustes meenutab ta noorusmaa maastikke Piibe ja Preedi vahel, Seljamäge, kust leiti lisa botaanilistele ja zooloogilistele kollektsioonidele.
Piibega säilis teadlasel tihe side kogu elu. Aastatel 1834 -1866 pidi K. E. v. Baer lisaks pingelisele teaduslikule tööle juhtima ka Piibe mõisamajandust.
Viimase reisi tegi teadlane oma sünnikohta 1876. a., mõni kuu enne oma surma.
Kuulus akadeemik suri 1876. a. Tartus.

Teadlase sünnimaja lammutati tuhande üheksasaja kahekümnendate aastate lõpul. Alles on mõned hooned 19. sajandist ja põlispuud pargis (säilinud on tema poolt istutatud kolm tamme).
Õpetlase sünnikoht tähistati 1960. a. mälestuskiviga, millesse on raiutud tekst: "Siin sündis 28. II 1792 vene akadeemik bioloog K. E. Baer".

Piibe mõisahoone, nagu seda vanemad inimesed mäletavad, oli ühekorruseline puust hoone, mille läänepoolsele osale hiljem teine korrus peale ehitati ja mida rahvas uusmõisaks hakkas nimetama. Häärberist põhja pool asunud sõõrikujuline pargiväljak on üldjoontes säilinud tänapäevani. Lõunapoolsest ilu- ja viljapuuaiast on säilinud mõned puudegrupid.
Aia kagunurgas oli tiik, selle kaldal sepikoda. Siit algas kanal, mille kaudu sai lähedasele Põltsamaa jõele.

Mõisahoonetest lõuna pool algasid suured soometsad, mis Mardimäe ja Noorikumäe taga Linnussaare rabani ulatusid.

19. sajandi lõpul olnud Piibe mõisarahval üsna kasutatav ühendustee Selli karjamõisaga Endla järve kaudu: pargi alt kanalit pidi Piibe jõkke, siis Nava kaudu Endlasse ja sealt Mustjõge pidi Selli alla.

Põldu oli Piibe mõisal vähe, aga heinamaad palju, mida isegi välja renditi.
Juba K. E. v. Baeri isa püüdis põllumajandust reformida. Esimesena terves Eestimaa kubermangus hakkas ta 19. sajandi algul Piibes ristikheina kasvatama. Samal ajal propageeris ta külades kartulikasvatust, andes talupoegadele oma aidast seemet tingimusel, et nad samas koguses kartuleid tagasi toovad. Piibe metsade säästmiseks hakati kütteks tarvitama mõisa maadel külluses leiduvat turvast. Lambakasvatuses oli novaatoriks K. E. v. Baeri vanem vend Ludvig, kelle surma järel 1834. a. tuli majapidamismuredega mõnda aega tegelda ka K. E. v. Baeril. Tuhandepealisi lambakarju kasvatasid Piibes ka tema poeg ja pojapoeg.

Edru lähedal kulgeb enam kui 10 km pikkune vallseljak. See on Seljamägi, mis algab Piibest 3 km loode pool, lookleb algul ida suunas ja pöördub Edru lähedal kagusse. Seljaku kõrgus on ümbritsevast maapinnast keskmiselt 8 m, kuid kohati ulatub 16 meetrini. Piibe-poolne osa koosneb murenenud paekruusamunakaist, Vägeva-poolne osa peamiselt liivast.

Rahvajutt pajatab,et Seljamägi tekkinud Kalevipoja rüpest mahapudenenud liivast. Katkise Seljamäe kohal jahvatanud muiste väike vesiveski Piibe hurtadele jahu. Ussimäel talvituvat tuhanded rästikud. Rookulla august kaevatud välja rootslaste kullatagavara.

19. sajandi neljakümnendail aastail tegutses Piibes kohaliku agronoomi Baumani eestvõttel üks esimesi Eestimaa fenovaatluspunkte.
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee