08:40 kolmapäev, 12.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
Lääne-VirumaaKülad
  Pihlaspea küla

Pihlaspea küla asub Lääne-Viru maakonnas Vihula vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 22 elanikku.

Kirikuinkvisitsiooniprotokollis 1727 teatatakse, et Haljala kiriku alla kuulub neli kabelit: Käsmu, Selja ehk Toolse, Pihlaspea ja Vainupea. Haljala praost seletas, et Pihlaspea ja Käsmu kabel on tõepoolest kabelid, millel hooned olemas.

Ühe teate järgi olevat Pihlaspea vana kabel ehitatud 1673. 1693. a. olnud see päris lagunenud ja seda kasutatud ainult kuumavarjuks külakarjale keskpäise palavuse ajal. Siis palutud konsistooriumi algatada uue kabelihoone ehitamist, aga mitte vanasse kõrvalisse kohta, vaid keset küla, nii et karjapoisid ei saaks enam kabelit lõhkuda ning keegi ei mataks enam surnuid ilma kirikliku matmistalituseta ega väljaspoole surnuaeda kalmetesse.
Tundub, et selles teates kõik ei klapi. 20 aastaga kabel, isegi puuhoone ei tohiks laguneda. Küllap oli see kabel märksa põlisem, ei imestaks, kui ta ulatuks tagasi juba katoliku aega. Nagu Haljala praost märkis, oli Pihlaspea kabelil hea keskne asukoht. Kihelkonna piirilt Käsmust on sinna umbes 15 km, Vainupealt, kus oli järgmine kabel, niisama palju. Arvatavasti veel tähtsam oli aga kabeli keskne asend Sagadi rannavalduste suhtes. Paistab, et kabel oli Sagadi oma, ehitatud Sagadi maale ning vist sellepärast mitte ranna äärde, kus olid teiste mõisate külad, vaid keset männimetsa, rannast vaevalt 1 km maa poole. Vana kabeli asukohta näitab rahvas praegugi. Pihlaspea külast veidi lääne poolt keerab sinna tee. ...

Pihlaspea kabel vajas 1827. a. kohendamist. Sagadi mõisnik Eduard von Fock lubas oma kuluga uue kabeli ehitada, kui tal lubatakse kabel üle viia Eskule ja kasutada vana kabeli materjali. 1845. a. Pihlaspea kabel lammutati ning Eskule ehitati uus kabel.

Viimane Pihlaspea kabeli laulumees olnud Aksel Horn, vanast Hornide laulumeeste suguvõsast. Tema hääl kostnud vaikse ilmaga paari kilomeetri peale. Ise öelnud, et ta oleks Oleviste köster, kui tal saksa keel suus oleks.

"Esko kabbeli ja kirrikoaia" pühitsemine toimus viinakuu 28. päeval 1845. Kuigi Pihlaspea, mille asemele Esku tuli, oli olnud Haljala üldkasutatav abikirik, püüdis von Fock hoida Eskut ainuüksi Sagadi kabeli ja surnuaiana. Ta koostas "Esko-Kabeli-Seaduse", nägi ette, et Esku surnuaed oli üksnes Sagadi rahva jaoks, kuhu inimesi maeti ainult ritta, ühesuguste pruunjasmustade nimesiltidega varustatud puuristidega. Matuseplatsid ja hauakivid tulid Eskule alles siis, kui kadusid mõisniku võim ja kabeliseaduse jõud. Teiste mõisate inimeste matmisele tehti kitsendusi, oli vaja eraldi matmisluba. Sellepärast asutasid teised rannakülad (Vergi, Mustoja, Aili, Pihlaspea, Jorika) Pihlaspea randa mere kaldale uue surnuaia ning ehitasid sinna väikese torniga puukabeli. Sel polnud küll ametlikult abikiriku õigusi. Sagadi mõisnik kreposteeris Esku oma nimele kodukirikuna. Võib-olla kogudus ja kirikukonvent seda ei teadnudki. Seepärast oli Fockidel Esku suhtes tõepoolest eraomaniku õigused (E. Tarvel, 1993).

Pihlaspea väikesel rannakalmistul on riikliku kaitse alla võetud talupoegade sepisristid.

Pihlaspea ja Pedassaare vahel asub vana matmispaik, mida Vanakabeli nõmmeks kutsutakse.
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee