20:54 esmaspäev, 10.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
Lääne-VirumaaKülad
  Nõmme küla

Nõmme küla asub Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 23 elanikku.

Nõmme küla lähedal Ebavere - Vägeva maantee ääres asuvad Äntu ja Nõmme järved. Seitsmest looduslikust järvest kõige põhjapoolsem on Sinijärv ( ka Suur- ja Prillapatsi järv) (2,5 ha). Järvel on kolm poolsaart ja sinirohelise põhjani selge vesi. Järveteadlased peavad Sinijärve Eesti kõige läbipaistvama veega järveks. Tema ilu on ülistanud Evald Tammlaan, August Alle jt.
Sinijärvest lõuna poole jäävad Vahejärv (ka Väikejärv, Roheline järv) ja Valgejärv. Õgvendatud maantee ääres on kaks ühesugust ümmargust järve: Moora ehk Linaleo ja Mäetaguse järv. Kaanjärv asub maantee ja raudtee vahel, Umbjärv umbes 1 km ida pool soises metsas. Raudtee ja vana maantee vahel on kolm tehisjärve (Nõmme järved): Nõmme veski paisjärv, Turbajärv ja kruusakarjääri põhja tekkinud Liivajärv. Viimane on oma sooja vee ja madala liivase põhja tõttu suurepärane supluskoht lastele.

Kiltsi ja Rakke raudteejaama vahel, raudteest sadakond meetrit kirde pool Äntu ja Nõmme järvede vahel asub Punamäe linnamägi. Pika seljandiku lõunapoolne osa oli 240 m pikkuselt jaotatud ees-, kesk- ja pealinnuseks, mis kõik olid omavahel vallide ja kraavidega eraldatud. Linnust piiras ühelt poolt Nõmme jõgi, teiselt poolt Äntu järvedest algav Järveoja. Linnus on rajatud I aastatuhande teisel poolel, oli kasutusel ka II aastatuhande algul.
Kroonik Henriku järgi kandis linnus Agelinde linnuse nime ja oli Lõuna-Virumaa (Pudiviru) tähtsaim linnus. 1226. a. käis Modena piiskop Wilhelm paavst Honorius III esindajana Punamäel, kuhu selleks sündmuseks oli kohale aetud kogu ümbruskonna rahvas.
1895. a. tegi linnusel kaevamisi A. Howen. Selgus, et vall on üsna korrapäraselt paekividest laotud ja kohati kuni 2 m lai, sisekülgedel tugevasti põlenud. Pealinnuse õuel ulatus kultuurkiht 0,5 meetrini, kesklinnusel oli see märksa väiksem ja eeslinnusel hoopis õhuke. Leiti vähesel määral savinõukilde ja üks vurriluu.

19. sajandi keskel elas Nõmme mõisas 14 aastat maastikumaalija Konstantin v. Kügelgen (1810-1880).
Nõmme periood oli kunstniku elus küll üks viljakamaid, kuid tema selleaegsetest maalidest kadus enamik sugulaste ja tuttavate mõisadesse Määris, Triigis jm. Siin elades mattis ta oma teise noorelt surnud abikaasa, täditütre Määri mõisast, Simuna kalmistule. Siin abiellus ta kolmandat korda.
Peale Konstantini on sellest suguvõsast võrsunud veel seitse maalikunstnikku, kellest enamiku elu ja looming on seotud Eestiga. Isa Karl v. Kügelgen (1772-1831) oli Peterburi ja Berliini kunstiakadeemiate liige, arvukate Tallinna vaadete ja eesti maastikumaalide autor.
Isa vend Gerhard v. Kügelgen (1771-1820), Dresdeni, Berliini ja Peterburi kunstiakadeemiate akadeemik, oli oma ajal väljapaistev portretist, kelle mitmeid töid säilitatakse Tartu ülikoolis. Konstantin v. Kügelgeni vennapoja Wilhelmi ja tütre Sally kunstiloomingut leidub Tallinna Oleviste ja Kaarli kirikus ja Pilistveres.

Nõmme mõisas elas 19. sajandi teisel poolel Wilhelm Eichhorn (1827-1896), tõlkija ja ajalehe "Tallinna Sõber" toimetaja.

Nõmme külas oli tõlkija ja novellikirjaniku Mihkel Jürna kodu. Sama küla Vainu talus sündis 1900. a. ajaloodoktor Arnold Soom, kes oli rahvusvaheliselt tunnustatud Baltimaade 17. sajandi uurija.

Järveoja kaldal Moora järve ja Valgjärve vahel on luuletaja Kersti Merilaasi lapsepõlvekodu.

Rahvapärimuste poolest on Nõmme ümbrus eriti rikas. Räägitakse Punamäe ja järvede vahelisest palkteest, Umbjärve lähedale maetud suurest väepealikust, Kaanjärve uputatud kuldtõllast, Pekkelmäe leivaahjudest jne.
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee