22:16 neljapäev, 21.11.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
Lääne-VirumaaKülad
  Neeruti küla

Neeruti küla asub Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 65 elanikku.

Neeruti nimi  pärineb Nieroth`ide perekonna nimest, kes valdasid mõisat 16. sajandil. 13. sajandil oli siin küla, mis Taani hindamisraamatus kannab nime Coskius.

Neeruti mäed on Põhja-Eesti ilusamaid paiku. Mäed algavad loodes Tapa-Rakvere maantee lähedalt ning ulatuvad kagus Saksi-Jõepere teeni. Domineerivaks pinnavormiks on loode-kagusuunalised seljakud ja kühmud, mille vahele jääb orge ja lohke. Seljakuist loodepoolsem on Linnamägi, mis on saanud oma nime siin asunud linnuse järgi.
Linnamäest itta jääb sügav Pikasoo org, mille jätkuks on lõuna poole ulatuv lohkude rida.
Keskse seljakute rea moodustavad Valgeristi mägi - ligi 1,5 km pikkune teravaharjaline vallseljak, Sadulamägi (endine muinaslinnus) ning Tornimägi. Nende kõrgete seljakutega paralleelselt kulgeb jällegi org, milles paikneb ilus Neeruti kaksikjärv.
Siinsed kaks järve - Eesjärv ehk Karisöödi järv (2,7 ha, suurim sügavus 4,9 m) ja Tagajärv ehk Lusthoone järv (3,2 ha, suurim sügavus 8,6 m) on omavahel ühenduses kahe väikese kanali kaudu. Neeruti mägedes on veel teisigi järvi: Kanasoo naabrusse jääb Orajärv, kaugemale lõunasse Sinijärv.
Neeruti mägede maksimaalne kõrgus on 126 m üle merepinna; suhteline kõrgus ulatub 31 meetrini. Siinsed mäed on kaetud metsaga. Palju kasvab sarapuid.
Lõuna pool Saksi - Jõepere teed on Neeruti mägede jätkuks ligi 2 km pikkune teravaharjaline vallseljak - Emumägi (119 m üle merepinna, suhteline kõrgus 22 m). Lõunas jätkub see Porkuni vallseljakutena.
Emumäest itta jääb lohkude rida, milles on väikseid soostunud järvi (Emu- ja Hobujärv).

Neeruti mägede tekkimine seostatakse rahvaluules Kalevipoja tegevusega. Seljakutevahelisi orge, näiteks Pikasood, peetakse Kalevipoja künnivagudeks, seljakuid vaoharjadeks, lohke aga Kalevipoja hobuse kabjajälgedeks. Linnamägi olnud Kalevipoja peaase, Sadulamägi tekkinud Kalevipoja hobuse sadulast, Kalevipoja higist aga sündinud Mäeotsa allikas. Neeruti järved olevat tekkinud Kalevipoja hukkunud hobuse neerudest.

Neeruti mägede ümbrusesse jääb lainjas ala, kus paasaluspõhi on maapinnale võrdlemisi lähedal. Sellega on seotud karstinähtude sagedane esinemine Võduvere ja Vandu, eriti aga Metspere ja Aruküla mail. Huvitav ja omapärane on ka nn. Meriorg Vandu külas.
Loobu jõe kallastel paljandub Neeruti ja Kadrina vahelisel alal merglit, mis tõendab, et minevikus on siin olnud järv.

Neeruti ümbruses on palju  mitmesuguseid loodusmälestisi. Paljud neist on seotud muistenditega. Suur rändrahn, mis kannab Linda kivi nime (ka Kreutzwaldi kivi), on Jõepere asundusest umbes 2 km Neeruti pool, maanteest läänes Lammasjõe sängis. Ühest küljest on kivi lõhutud, eraldatud osadest on ehitatud Neeruti härrastemaja trepp.
Suuri kive on ka Neeruti asunduse põldudel - nendega visanud Kalevipoeg hunte, kui need kippunud tema hobuse kallale.

Rohkesti on Neeruti ümbruses põliseid puid. Sadulamäel kasvab vanu korbalisi tammi. Ka Paatermägi - tasase laega ümmargune küngas - on kaetud lehtpuudega ning kujutab endast arvatavasti muistset ohvripaika. Üksik suur tamm (ümbermõõt 4 m) kasvab Neeruti metsavahikoha lähedal, Neeruti asundusse viiva tee ääres. Samas kasvab puisniidul mõnikümmend punast või põhja tamme, milledest vanemad on kasvama pandud 1919. a.

Alles 1930-ndail aastail avastati Neeruti Sadulamägi linnamäena. Väikesel linnusel (õue pindala 36 x 27 m) on hästi säilinud paari meetri kõrgused otsavallid ja kraavid, mis moodustasid nagu Kalevipoja hobuse sadula. Sadulamäest kagu pool on veel kaks kraavide ja vallidega eraldatud mäge, mis võivad olla eeslinnused või asulakohad. Linnust kasutati tõenäoliselt I aastatuhande teisel poolel.
Teine Neeruti linnus - nn. Mäeotsa linnamägi - on põhiliselt hävinud.

1899. a. saadi Neerutist suure kivi alt omapärane leid - muinasaja lõpu ratsamehe varustus (arvatavasti matus). See koosnes ühest ornamenteeritud odaotsast, kõveraks painutatud mõõgast, kahest jalusest, suitsetest ja ketiga vöö küljes rippunud tulusrauast.


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee