07:57 neljapäev, 23.10.2014
HARJUMAA
HIIUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
Lääne-VirumaaKülad
  Käsmu küla

Käsmu küla asub Lääne-Viru maakonnas Vihula vallas Käsmu poolsaarel, Võsu alevikust 6 km loodes. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elab külas 105 elanikku.

Käsmu on rannaküla Käsmu poolsaare idarannikul. Esimesed kaudsed teated külast pärinevad 16. sajandi algusest, järjepidevad andmed 18. sajandist alates. 1726. a. oli külas 9 talu- ja 6 vabadikuperet; 1871. a. loetleti 19 talu. 1782. a. elas külas 153 inimest; 1858. a. 195.
Käsmu on tuntud vana sadama- ja laevaehituskohana, aastatel 1884-1931 töötas siin merekool. Esimesed suvilad ehitas poolsaare tippu 19. sajandi keskel Aaspere mõis.

Tänapäeval on suvitusfunktsioon muutunud valitsevaks. Asula on kujunenud väikelinna ilmaga tänavkülaks; õued asuvad tihedalt üksteise kõrval. Valitseb ühekorruseline puithoonestus, mis põhiosas on rajatud või oluliselt ümber ehitatud 20. sajandil. Eluhooned on valdavalt viilkatusega, seinad kaetud rõhtlaudvoodriga ja värvitud enamasti halliks, uksed ja aknapiirded kontrastsed. Majandushooneid on vähe. Märkimisväärne on hoonete ja õuede heakorrastatus.
Külaelanike kulul ehitati 1863. a. puust kabel (130 istekohta). Kabeli ümber on väike kivimüüriga piiratud surnuaed.
Epp Kangilaski
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997

Esimest korda on Käsmut mainitud 1453. a. Aaspere mõisale kuuluva rannana (strand tho Kesemo). Asustuse kohta on teateid aastast 1524 (Kazmekul). 1524. a. on Tallinnas turbe saanud Aaspere mõisniku Hinrick Hastueri talupoeg Laurents Kock, kes oli maha löönud Marcks Berchi talupoja (seega Sagadi mehe) Laurentzi. See veretöö oli korda saadetud Käsmu külas (im dorpe Kazmekul). Siis kulub ligi 200 aastat, enne kui Käsmu jälle esineb ajalooallikas: 1712. a. revisjonis on öeldud, et Käsmu rannas on neli kalameest, kes ei kanna koormisi. 1726 oli Käsmus 9 talu ja 6 vabadikuperet. 1732. a. revisjonis jaguneb Kesmo küla kahte ossa (samuti 1739): üks kuulus Aasperele, teine Huljale. Külas oli ikka 15 peret, esimeses osas 8 ja teises 7. 1744. a. oli terve 16 perega Kesmo rannaküla Aaspere mõisa all. 1757. a. oli Käsmus 24 peret, 1844. a. kaardil on märgitud 17 ja 1871. a. kaardil 19 talu. 18. sajandisse ulatuvad tagasi enamiku Käsmu põlistalude nimed, mis on tuletatud omaaegse peremehe nimest: Eigi, Pällu, Tõnikse, Tooma, Joosti, Laurimäe, Aadami, Vaabu, Ristu.

... Käsmus algas suvitamine 1840. aastal. Fr. A. von Dellingshausen ostis 1796. a. Aaspere koos Käsmuga ning valdas seda 43 aastat, ilma et oleks jalgagi Käsmu saanud. Tema poeg sai 1839. a. peremeheks, kolis kevadel 1840 Aasperesse ja hakkas valdustes ringi ratsutama, et neid tundma õppida. Ühel ilusal maipäeval tuli ta Käsmu. Siin meeldis talle nii, et käskis otsekohe Loobu puust mõisahoone tiiva Käsmu neeme otsa suvemajaks vedada.

... Kirikuinkvisitsiooniprotokollis 1727 teatatakse, et Haljala kiriku alla kuulub neli kabelit: Käsmu, Selja ehk Toolse, Pihlaspea ja Vainupea. Haljala praost seletas, et Pihlaspea ja Käsmu kabel on tõepoolest kabelid, millel hooned olemas. Käsmu kabel olevat alles mõne aasta eest ooberst Wilhelm Hinrich Hastferi (s.t. Aaspere mõisniku) poolt tema oma äranägemisel ehitatud. Praosti sõnadest võiks aru saada, et Käsmu kabel on rajatud alles 1720-ndatel aastatel. Võib aga ka nii aru saada, et mõisnik ehitas uue kabelihoone - see ei ütle, et seal varem kabelit ei võinud olla.
Kadrina kirikuraamatu andmeil elas 1711 Käsmus köster Christian. Pole võimatu, et Käsmus oli katoliku ajal Kasparile pühendatud kabel. Legendi järgi on kabeli kunagi ammusel ajal ehitanud merehädast pääsenud laeva kapten tänutäheks. Kapteni nimi olnud Kasper, tema nimi läinud ka külale ja lahele (Kasperwiek). Kabeli vanem kell olnud laevakell, sama kapten Kasperi annetatud.
Kui 1720-ndate aastate Käsmu kabelihoone oli Aaspere mõisniku ehitatud, siis praegune 130 istekohaga puust kabel on peamiselt Käsmu meeste endi kuluga püstitatud. See sai valmis 1863.
Enn Tarvel. Lahemaa ajalugu. Lahemaa rahvuspark. Tln., 1993

Käsmu kalmistul küla lääneservas on üks vabariigi kaunimaid hauamonumente, põlvitava naise figuur Signe Tiedemanni haual (J. Raudsepp, 1937). Kalmistul leidub teisigi kauneid hauamälestisi.

19. sajandi lõpus oli Käsmu (tollal ka Kasperwiek) Viru ranniku tähtsaim meresõiduküla. Siin ehitati kaugsõidupurjekaid, oli talvesadam ja tegutses merekool. Käsmu merekoolis sai aastatel 1884 -1931 hariduse 1664 meremeest, nende hulgas üle 500 kapteni ja tüürimehe.
1892. a. valmis tuletorn.

Käsmust on pärit ümbermaailmapurjetaja Ahto Valter (1912-1991), kes kahe maailmasõja vahel esimesena sinimustvalge lipu all purjetas ümber maailma.

Käsmu, Eesti kivirikkamaid piirkondi, on 400 ha ulatuses looduskaitse all. Tuntumad rahnud: Vana-Jüri kivi Vana-Jüri neemel (ümbermõõt 20,6 m, kõrgus 5,5 m); Matsikivi (ka Eremiit) (ümbermõõt 24,7 m, kõrgus 4,8 m), Saadumetsa Suurkivi 1 km külast lõuna pool, Käsmu-Võsu tee ääres (ümbermõõt 21,8 m, kõrgus 5 m); Meremunk ja Metsamunk poolsaare lääneservas.; Lemeti kivi küla juures lahevees. Kirdes lõpeb poolsaar kivise säärega, mille jätkuks on 1 km kaugusel meres väike kivine Kuradisaar (Saartneem), kuhu madala veega ka jalgsi võib pääseda. Saartneemel kasvab männimets väheste lehtpuudega. Saare põhjaosa kujutab endast kivikut, millel paistab silma kaks kõrgemat kohta - Suur- ja Väike-Kummel. Siin kasvavate rohkete kibuvitsade tõttu nimetatakse saart vanemas kirjanduses ka Roosisaareks. Saartneeme ja mandri vahel oli varem väike Mändneeme saareke üksiku vana jämeda männiga - meri on selle laiu suuremalt osalt hävitanud. Saartneemest otse põhja pool on väike Tiirukari, millel pesitseb hulgaliselt merelinde, eriti tiire. Saartneemest kirdesse jääb suurtest rändrahnudest koosnev Ninakivi kari.

Poolsaare lääneservas Eru lahe ääres asub Käsmu järv (pindala 43 ha, sügavus 3 m). Järve ümbritsevad ilusad männimetsad, kirdes kaasik, kagus kuuse-segamets.



VAATAMISVÄÄRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
  Tallinnast saab taas helikopteriga Helsingisse
(11.08.2011)
 
  Estonian Air kasvas ligi 20% ning kuulub maailma täpseimate lennufirmade hulka
(10.08.2011)
 
  Laevareis Peterburgi muutub mugavamaks
(09.08.2011)
 
  2010 aastal ööbis Eestis enam kui 2,1 miljonit turisti
(02.08.2011)
 
  Sügisest lendab Estonian Air ka otse Trondheimi
(15.07.2011)
 
Copyright © 2004 Hansalevi OÜ, eestigiid.ee