08:39 kolmapäev, 12.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
JärvamaaVallad
  Järva-Jaani vald

Järva-Jaani vald asub Järvamaa idaosas; 126,82 ruutkilomeetrit, 1811 elanikku (2003). Keskus Järva-Jaani alevikus.
Paikneb Pandivere kõrgustikul. 28% vallast hõlmab metsamaa (riigimetsamaad haldab Rava metskond). Keskkool, kultuuriasutused (kultuurimaja, 2 raamatukogu, tuletõrjemuuseum) ning kirik ja kalmistud asuvad Järva-Jaanis.
Huvitav on Järva-Jaanist 5 km idas asuv Karinu mõis (ehitatud 18. sajandi III veerandil, võõrandamisest kuni aastani 1999 asus seal kool, praegu on seal raamatukogu). Mõisa lähedal on Karinu paemurd, sealsed paljandid paiknevad Juuru lademe avamusel.
Kuksema külas on Schillingite matmispaik.
Asustusstruktuuri poolest on huvitav valla kirdeosas asuv Jalgsema küla (esimest korda mainitud Henriku Liivimaa kroonikas), selle hoonestus on kujunenud ajuti kuivava karstijärve (Jalgsema karstijärvede kaitseala) ümber. Jalgsemalt on pärit Johan Pitka ja Ansomardi.
Vald aastani 1950, staatus ennistati 26. IX 1991.

Järva-Jaani kihelkond hõlmas Järvamaal nüüdse Järva-Jaani valla ja suurema osa Tamsalu vallast. Kuulus 13. sajandi alguses arvatavasti Loppegunde kihelkonda, oli tihedasti asustatud. Liivimaa kroonikas on mainitud (seoses eestlaste ristimisega 1220) Kettise ja Jalgsema küla. Esimese kiriku ehitasid Järva-Jaani (Kettise külasse, arvatavasti 1221-23) taanlased.
Esimene teade kirikukihelkonna (Keytingen, hiljem Sankt Johannis) kohta pärineb aastast 1253.
Enamik külasid oli Vene-Liivimaa sõjani ordu valduses ning läänistati alles Rootsi võimu ajal.
1682-97 oli Järva-Jaani pastor Christian Kelch, kes asutas seal arvatavasti 1865 talurahvakooli (Põhja-Eesti esimesi).
19. sajandil oli kihelkonnas mitmel korral talurahvarahutusi (1806 Karinul ja Orinas, 1858 Einmanis, Karinul, Kuksemal, Võhmutas jm.). Talud osteti Järva-Jaanis päriseks mõnevõrra varem kui enamikus Põhja-Eesti kihelkondades.

Eesti Entsüklopeedia XII. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tln., 2003






VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee