23:04 esmaspäev, 10.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
JärvamaaVallad
  Koeru vald

Koeru vald asub Järvamaa idaosas; 236,82 ruutkilomeetrit, 2465 elanikku (2003). Keskus Koeru alevikus.
Paikneb Pandivere kõrgustiku ja Kesk-Eesti lavamaa piirialal. Valla kaguosas on ülekaalus soo- ja metsaalad, enamik nendest kuulub Endla looduskaitsealasse. Seal paikneb osa Pandivere kõrgustiku lõunanurga allikaid (Metsanurga, Norra, Sopa, Võlingi). Piirkonda läbivad Põltsamaa jõe ülemjooks ning mitu peamiselt allikatest alguse saavat väikejõge (Oostriku, Preedi). Tudre karstiala on looduskaitse all (Tudre kaitseala). Metsamaa hõlmab vallast 47 %, riigimetsamaad haldab Rava metskond. Valla idaosas paiknev Väinjärv on kujunenud tähtsaks puhkealaks.
Valda läbib Piibe maantee ja sellelt Koeru juures hargnev, Mäekülla suunduv maantee.
Peale valla keskuses paiknevate kultuuri- ja haridusasutuste on Vaos ja Ervital raamatukogu ning Väinjärvel ja Vaos seltsimaja. Vaos töötab ka lasteaed-algkool.
Huviväärsed on Koeru kirik ja Koeru kõrts-postijaam, Aruküla mõis ja kabel, Norra mõis ja Merja linnamägi (Kultuurikihita).
1905 moodustasid Mart Jürman, Anton Schults jmt. omavalitsuse, mida nimetati Eesti Rahva Vaali Vabariigiks (Vaali küla asub praeguses Koeru vallas), selle juhid hukati 6. I 1906 Koerus. 1935 püstitati Koerus Vaali ohvritele mälestussammas (autor Juhan Raudsepp).

Vald aastani 1939; aastani 1950 oli suuresti praegustes piirides Väinjärve vald. Staatus ennistati 20. II 1992.

Koeru kihelkond hõlmas Järvamaal nüüdse Koeru valla (koos Koeru alevikuga) ning Koigi ja Rakke valla osi. 13. sajandi alguses seal olnud muinaskihelkonna nimi on teadmata (alal paikneb väike Merja linnamägi). Koeru (Koykele) kirikukihelkonna kohta pärineb esimene teade aastast 1282. Keskajal kuulus enamik maad ordu, Preedi mõis Tallinna piiskopi ja Liigvalla mõis Kärkna kloostri valdusse.
Talude päriseksostmine algas 1850. aastail (Väinjärvel). 1862 rändas Koeru talupoegi Krimmi. 1873 asutati kihelkonnakool.
Rahvuslikus liiikumises osalesid koerulased võrdlemisi elavalt. Koeru laulukoor võttis osa Eesti I üldlaulupeost (1869), pärast seda asutati Koeru pasunakoor. 1907 asutati Koeru haridusselts, 1913 ehitati alevikku meierei.


Eesti Entsüklopeedia XII. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tln., 2003


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee