06:33 esmaspäev, 21.01.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
JärvamaaKülad
  Viisu küla

Viisu küla asub Järva maakonnas Roosna-Alliku vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 328 inimest.

Kirjalikes allikais on Viisu küla esmakordselt mainitud 1564. a., mõis rajati 17. sajandil.

Viisu mõis. Madal ühekorruseline kivimaja keskmise liigirikkusega 3,2 ha pärna enamusega pargi rüpes Pärnu–Rakvere maantee lähistel 5 km Mäost. Viisu mõisas sündis rahvusvahelise kuulsusega Tartu Ülikooli geoloogiaprofessor, Krimmi ja Kaukasuse uurija Moritz von Engelhardt (1779–1842). 1824–32 oli Viisu mõisavalitsejaks ja ka suri siin Friedrich Reinhold Kreutzwaldi isa. Lauluisa veetis siin suvevaheaegu, pani kirja ümbruskonnas kuuldud rahvalaule ja Kalevipoja muistendeid.

Vodja kivi. Viisu külas Vodja mõisast 650 m lõuna pool heinamaa servas kraavi kaldal asuv hall, kohati roosakas jäme- ja keskmiseteraline graniitrahn, mille pikkus on 5,3 m, laius 4,2 m, kõrgus 2,5 m ja ümbermõõt 16,5 m. Rahn madaldub libamisi ida suunas. Kivi mureneb tugevasti ja koorub pealt plaatidena. Kraavi kaevamisega kivi kõrvale on selle läänesein saanud ilmastikule avatuks. Selles seinas on näha üks suurem püstsuunaline ja mitu diagonaalselt läbi rahnu minevat lõhet. Rahnu idaosale on kuhjatud rohkesti mulda ja sellel kasvab vaarikaid ja heintaimi. Rahnu peal on samblaid ja samblikke. Rahnu lael on tuletegemise jälgi.

Vodja mõis asub Rakvere–Pärnu maantee lähistel Viisu külas. Pargipuude varju peituva kahekorruselise peahoone vanem varaklassitsistlikus stiilis osa valmis 18. sajandi lõpul ning uuem eklektilises stiilis nn. kavaleride maja 19. sajandi II poolel. Hoonet ilmestavad otsrisaliit kolmnurkfrontooniga, rustikkvaadritega nurgad ning kolm kaarakent katuses ja üks frontoonis. Mõisahoonete moderniseerimise ajal 18. sajandi lõpul ehitati juurde poolkinnine palkon, millelt laskub alla kivitrepp. Vodja mõisa rohkearvulistest kõrvalhoonetest pakub erihuvi eelkõige kuivati, viinavabrik ja selle läheduses paiknev töölistemaja-viinakelder. Hoone on ehitatud 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi algupoolele omastes massiivsetes vormides. Majal on kõrge soklikorrus, teda katab poolkelpkatus. Esifassaadis paikneva peaukseni tõuseb kõrge puittrepp, ukse ees on lahtine rõdu. Soklikorruse ruume vormivad rasked silindervõlvid on keskelt toetatud madalamate kaartega. Siin hoiti viina ja linnaseid, ülakorrust kasutati mõisatööliste korteritena. Hoone on maha jäetud ja tehniliselt halvas seisundis. Mõisa rohketest majandushoonetest on tänaseks enamik kasutuseta ja laguneb. Liigirikka 4,4 ha pargi peamised puuliigid on vaher ja saar. Pargis on kaks allikatoitelist veekogu, millest saab alguse Vodja oja. 1921. a. kevadel toodi siia 1919. a. Paides avatud põllutöökool, kus kuni 1940. a. valmistati ette õpetatud põllumehi ümbruskonnale. Selle õppeasutuse juhataja A. Tomberg-Toome andis 1920. a. välja esimese Eesti taimemääraja. Aastail 1940–1958 töötas siin põllumajanduse mehhaniseerimise kool nr. 10. Praegu kasutab peahoone ruume algkool. Pargi ääres asub üks Eesti suuremaid, Vodja lasketiir. Vodja mõisa juures toimus 6. jaanuaril 1919 üks Vabadussõja murdelahinguid, kus pealetungiv vaenlane 1. Ratsapolgu ja Järvamaa Kaitsepataljoni osade poolt purustati ning sunniti taganema.
Vodja paemurd. Selle Raikküla dolomiidilademe 2,8 m kõrguse seina ülemine 0,6 m ja alumine 0,8 m osa on massiivsemad ning kasutatavad hea ehitus- ja viimistluskivina. Sellest on ehitatud väga esinduslikud Aruküla kabel, Vodja viinavabriku korsten jt.

Vodja pargiallikad asuvad kahe mõisapargis oleva paisutatud veehoidla ja sealt äljavoolava Pärnu jõkke suubuva ojakese põhjas. Külma vee tõttu suplemiseks ähekasutatavad. Veesilmad on pargi iluks ja veelindude talvitumispaigaks.

Vodja põlluallikad. Vodja–Peetri maanteest 800 meetrit lõunas põllu ja heinamaa ahelises soostunud metsas asuv grupp väikseid langeallikaid ning mõned õusuallikad, mille vesi voolab lähedalasuva kraavi kaudu Pärnu jõkke. Kohalike pilaste matkade üks sihtpunkte.

Vodja endise raudteejaama hoone. Kahekorruseline murtud kelpkatusega ehitis, mis on kaetud püstlaudisega. Esifassaadil on neljaastmeline trepp, mis viib framuugigakahepoolse tahveluksega peasissekäigu ette. Esimese korruse osas on nii esikui ka tagafassaadil neli peeneruudujaotusega akent, mis üksteisest puupilastritega eraldatud. Tagafassaadil on kuueastmeline trepp, mis viib framuugiga ühepoolse tahveluksega sissepääsu ette. Endise raudteejaama hoone teise korruse mõlemal fassaadil on viilkatuse ja kahe peeneruudujaotusega aknaga väljaehitis, mille viiluosas poolümar aken. Ehitise mõlemal otsafassaadil on kaks peeneruudujaotusega akent. Vodja raudteejaam on säilitanud oma esialgse välisilme. Vodja raudteejaama juurde viiv algne munakivisillutis ning jaamahoone koos abihoonega moodustavad ühtse terviku, mis hästi harmoneerub ümbritseva loodusega. Vodja raudteejaamas toimusid mängufilmi Valgus Koordis võtted, milles osales ka Georg Ots.

Henn Sokk / JIP 2003
Materjal pärineb Roosna-Alliku valla koduleheküljelt

1824. a. kolisid Fr. R. Kreutzwaldi vanemad Ohulepalt Viisule, kus isa sai mõisavalitseja koha. Suvevaheaegadel viibis siin ka Fr. R. Kreutzwald, kes kogus ümbruskonnast muistendeid, millest mõnda kasutas "Kalevipoja" koostamisel. Üliõpilaspäevil külastas Fr. R. Kreutzwald igal suvel ka Paidet. Pärast isa surma 1832. a. jäi Fr. R. Kreutzwald Viisule pooleks aastaks.

Viisust on pärit Tartu ülikooli geoloogiaprofessor, Krimmi ja Kaukaasia uurija Moritz v. Engelhardt (1779-1842). Peale geoloogia õpetas ta ülikoolis üldist geograafiat, etnograafiat, geokeemiat, geomorfoloogiat. Ta oli geoloogiakateedri asutaja ja esimene mineraloogiaprofessor. Engelhardti peetakse Liivimaa kõigekülgse teadusliku uurimise initsiaatoriks.
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee