06:55 reede, 07.08.2020
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
JärvamaaKülad
  Norra küla

Norra küla asub Järva maakonnas Koeru vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 3 inimest. 1. jaanuaril 2010. a. oli elanikke 4.

Maakonna lõunaosas avaneb Pandivere kõrgustiku lõunaserval arvukalt allikaid. Neist on suurim Norra allikas Udeva lähedal Norra asunduses. See on seni teada olevatel andmetel Eesti kõige veerohkem allikas, mis annab vett 2 100 000 liitrit tunnis. Allikad annavad alguse Oostriku jõele, mis on Põltsamaa jõe lähtejõgesid.

Orduaja lõpul kuulus mõis pimedaks jäänud ordurüütlile Gerdt v. Bravele. 1626. a. läks mõis Heinrich Knorringule, kelle järeltulijad olid siin kuni 1908. aastani. Selle suguvõsa järgi sai paikkond ka nime.

Norra mõisahoone on ehitatud 1792. a. (ehitusmeister J. G. Kranhals Tartust, kes hiljem töötas Tartu ülikooli ehitusjuhina). Klassitsistlikus stiilis hoone siseruume kaunistavad suurepärased kaminatega ahjud, ainulaadsed seinamaalingud antiiksete figuuridega. Mõisaansambel koos kõrvalhoonetega, pargi ja allikate, ulatusliku kanalite ja lüüside süsteemiga kuulus kõige esinduslikumate Eesti mõisaansamblite hulka. Mõisahoonet ümbritseb park.

Mõisahoone ja Jõeküla tee vahel on Norra allikajärv, Oostriku jõe algusläte, mille veehulk on kuivendusvõrkude rajamisega tunduvalt vähenenud. Teisel pool teed on kraavi kaevamisel tekkinud väike allikas - Valtre kaev. Oostriku sillast 1,3 km allavoolu on kaheksa lehtrikujulist allikajärvekest, mida lähedal asunud küla järgi Metsanurga allikaiks nimetatakse. Norrast 3,5 km lõuna pool on tihedas metsas 6 m laiune ja 5 m sügavune Sopa allikas, Eestis teadaolevaist üks sügavamaid. Norrast 4,5 km lõuna pool asub siinse piirkonna suurim, Võlingi allikas: sekundis voolab maa alt välja 220 liitrit vett. Võlingi allikast mõnisada meetrit allavoolu on neli tõusuallikat, neist suurim 10 m laiune. Neile allikaile on antud allikateuurija Gustav Vilbaste nimi. Norrast 1,4 km lääne pool on veel üks tähelepandav allikas - Kiltre ehk Värviallikas. See sisaldab suurel hulgal pliid, tsinki, vaske jt. värvilisi metalle ning on seetõttu unikaalne kogu Baltikumi ulatuses. Kuna siinne allikate piirkond pakub teaduslikku huvi nii hüdroloogidele, geoloogidele kui karstoloogidele ning on küllalt suure kalamajandusliku tähtsusega, loodi 1980. a. siia 4180 ha suurune Norra allikate ja Endla soo kaitseala.

Põlvest põlve on pajatatud rahvajutte Norra ajaloost ja loodusest.

Räägitakse, et kui Norra mõisahoone ehitusele toodud Poolast sõjavange, siis nende kolonn ulatunud Norrast Piibe sillani. Tuhanded vangid põletanud telliseid, murdnud paasi, ehitanud mõisahooneid, kaevanud tiike ja kanaleid. Raske töö ja nälja tõttu paljud neist hukkunud. Hilisematel aegadel on vanade hoonete lammutamisel leitud palju inimeste luid, mis arvatakse kuulunud olevat just neile Poola sõjavangidele. Ühele saarekesele olevat nende mälestuseks väike monument püstitatud.

18. ja 19. sajandi vahetusel oli Norra mõisas eriti julm valitseja, kes igal tühisemalgi põhjusel talupoegadele kepihoope jagas, vanas eas aga noori talunaisi võrgutas. Kolm talupoega, kes valitseja jõhkrust ja teotusi ei suutnud enam välja kannatada, otsustasid talle kätte maksta. 1801. a. 25. juuli õhtul varitsesid nad Udeva - Norra metsa vahel, tungisid valitsejale kallale, peksid teda kaigastega ja kägistasid ta lõpuks tema enda kaelarätiga.
Sama aasta ühel novembrikuu pühapäeval anti kõigile kolmele talupojale Koeru kiriku juures nelikümmend paari vitsu, põletati kehale häbimärgid ja saadeti nad eluks ajaks Siberisse sunnitööle.

Norra allikas olnud vanasti vangis suure kivi all, mida kahe valla mehed mõisa keldri jaoks paigast nihutanud. Oostrikule kaevatud Valtri kaev hakanud aga nii kõvasti vett välja ajama, et matnud maantee sügava vee alla. Pole aidanud muu, kui pandud kaksteist paari härgi terve päeva kive kaevu vedama.

1920-ndatel aastatel lammutati Norra allikatiigi kõrval vanad vesiveski ja möldri maja varemed. Selle vesiveski rattad pani liikuma ainult ühest allikast väljavoolav vesi.
Norrast üks kilomeeter lõuna pool asus aga väike ja vilets veski, mida kutsuti Titeveskiks ja mille järgi ka paik endale nime sai.
Oostrikul oli aga juba suurem veski. Selle möldriks oli 19. sajandi teisel poolel Riia tsunfti liige Carl Ludwig Schmidt, kes tegi laialt väljarännupropagandat. Ta levitas talupoegade seas teateid, nagu oleks tema ja Tartu ja Riia kindralitega tuttav ning volitatud Venemaale rändajaid kirja panema. Registreerimise tasuks võttis ta iga väljarändaja pealt 30 kopikat. Lühikese ajaga pettis paari tuhandet kergeusklikku ja teenis nende pealt 600 rubla. Mölder ja tema naine mõisteti kuueks kuuks kindlusevangi.
Rahvasuu seostab nimetatud lugu ka Juhan Leinbergiga (prohvet Maltsvetiga), kelle kodukoht oli paar kilomeetrit põhja pool Liusvere külas Käni Hansu (Kääni) talus. 1912. a. liideti Juhan Leinbergi sünnikodu Udeva mõisaga ja hooned lammutati.
Juhan Leinberg (1812-1885) oli möödunud sajandil üks omapärasemaid kujusid talurahvaliikumises. Tema tegevus on seotud Järvamaaga: Uueveskil ja Koigis oli ta mölder, Kukeveres kõrtsmik, viibis Paide vanglas. Üldrahvalikult sai Juhan Leinberg tuntuks Eduard Vilde romaani "Prohvet Maltsvet" kaudu. Maltsvetlaste teemat on käsitlenud ka Friedebert Tuglas ja Aino Kallas.


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee