14:15 teisipäev, 18.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
JärvamaaKülad
  Koordi küla

Koordi küla asub Järva maakonnas Roosna-Alliku vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil oli külas 21 elanikku.

Koordi küla on algselt kandnund mitut nime. 1483. a. mainitakse Kivisaare mõisat, mille omaniku Goreni järgi sai mõis Koordi nime. Sama nimi kandus ka lähedastele Härjangu ja Vaasu külale.
1975. aastast kuulub Koordi alla ka endine Viisu küla.

Tähelepanuväärne on vabakujunduslik Koordi park (6 ha). Valdavalt kodumaise päritoluga puuliikide kõrval kasvab ka mõni lehis ja hall pähklipuu.

Koordi külas oma ema sünnikohas viibis nooruses nõukogude kirjanik Hans Leberecht (1910-1960). 1948. a. ilmus tema esimene pikem jutustus "Valgus Koordis", mis sai 1949. a. riikliku preemia ning mida tõlgiti paljudesse liiduvabariikide keeltesse. Raamatu põhjal vändati film, mille paljud võtted on tehtud Järvamaal.

Materjal Roosna-Alliku valla koduleheküljelt:

Koordi mõis. Pärnu–Rakvere maantee ääres Roosna-Alliku vallas Kirissaare külas. Säilinud on paekivist krohvitud peahoone ja paest kõrvalhooneid ning mõisast 400 m lääne pool endise paemurru lähistel heas seisukorras lubjaahi. Hoonetekompleksi ümbritsev 5,7 ha park piirneb põhjast tiigiga. Park on keskmise liigirikkusega, peamiseks puuliigiks tamm. Mõisahoones, kus on säilinud algseid ahje ning uksi, töötas Purdi Metskond.

Lelukivi. Koordi külas lageda põllu peal asuv hall keskmiseteraline graniitrahn, mille pikkus on 7,5 m, laius 5 m, kõrgus 3,4 m ja ümbermõõt 9,2 m. Rahnu pind on lõheline, konarlik, kühmuline ja vähe porsunud. Lael esineb kaks lohku – arvatavasti välgulöögi jäljed. Põhjapoolse, suurema lohu sügavus on 3–4 cm ja läbimõõt 30 cm. Lohkudesse kogunenud vesi saab ära voolata mööda looduslikku renni, mis on tekkinud piki lõhet. Rahnu põhjakülg on kallak umbes ühe meetri kõrguseni maapinnast. Teised küljed on püstised. Põhjaküljel kasvab samblaid, lael kukeharja ja kõrrelisi, mujal aga palju samblikke.

Henn Sokk / JIP 2003

 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee