19:02 neljapäev, 13.12.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
JärvamaaKülad
  Karinu küla

Karinu küla asub Järva maakonnas Järva-Jaani vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 248 inimest.

Esmakordselt on Karinu küla mainitatud ürikuis 1519. a.
Vaatamisväärsed on Karinu mõisahoone ja väike regulaarstiilis park.

Karinu pargi põhjaosas asub paljude sügavate lohkudega kultusekivi ja asulakoht. Üks kultusekivi on veel Karinu-Võhmuta tee läänekaldal, teine Võhmuta-Ramma teeristil.

1805. a. talurahva ülestõus Karinu mõisas oli esimene ja üks suuremaid vastuhakke kogu Eestis. 28. augusti õhtul lõpetati mõisas öine rehepeks, ülestõusnutega liitusid ka ümbruskonna talupojad. Läbirääkimised mõisniku, kihelkonnakohtunike ja haagikohtunikuga tulemusi ei andnud ning 12. septembril saabus karinule 12 sõdurit. Ülestõusu juhtidele anti ihunuhtlust. Rehepeks jätkus alles nädalapäevad hiljem.

Karinu vallakoolis töötas aastail 1893 -1898 õpetajana Aleksander Trilljärv, üks Eesti kutselise teatri loojaid. Ta on kaasa aidanud enam kui 40 ooperi libreto tõlkimisele ja kohaldamisele.

Materjal Järva-Jaani valla koduleheküljelt:

Karinu karstijärv
Asub Järva-Jaani–Kiltsi teest põhja pool Karinu küla taga. Tegemist on karsti umblehtrites ja -lohkudes oleva ajutise pinnaveetoitelise järvikuga, millele melioratsioonitöödega on antud tehislik ilme. Kuna pinnakatte paksus järve all ulatub mitme meetrini, siis on vee infiltratsioon väike ning sademeterohkel aastal ning vee karjäärist sissepumpamise tõttu võib järvik säilida kogu suve. Järv on kohalikele elanikele puhkekohaks ning järvetagune soo veelindudele pesitsemis- ja toitumispaigaks. Pargist ja alleelt avaneb järvikule hulgaliselt kauneid vaateid.

Karinu klaasikoda (endine meierei)
On ehitatud 20. sajandi alguses. Hoone esialgsest funktsioonist annab tunnistust esiplatvorm, 2 äärmist ühe poolega puitust (esialgsed) ja nende vahel asetsev suurem valgusava. Ehitisel on viilkatus ja tahutud sarikaotsad, seinad paekivist ja krohvitud. Praegu hoones töötav klaasikoda on kujunenud paljude ekskursioonide sihtpunktiks.

Karinu mõis
Asub Järva-Jaani–Väike-Maarja maantee ääres Karinu külas. Karinu mõisa varaklassitsistlikus stiilis peahoone on valminud 18. sajandi lõpul. Sümmeetrilise põhiplaaniga kõrgest kelpkatusest vormitud väheldane hoone on ilmestatud üsna nappide, kuid maitsekate detailidega: rustikkvaadritega kujundatud nurgad, profileeritud räästa- ja viilukarniisid, keskosa on markeeritud kolmnurkfrontooniga kaetud väljaehitisega. Peasissekäiku kujundab lai terrasstrepp, millele toetub neljast toskaanalikust sambast kantud rõdu. Viimase lisamise aasta on märgitud sepisvõre keskosas ažuurses vapikilbis koos tähega R (Rosen) 1821. Esialgne anfilaadne ruumiplaneering on säilinud osaliselt. Jälgitavad on mitmed dekoratiivdetailid: mitmed barokiliku ornamendiga uksed, kannelleeritud tugipostidega trepp jne. Karinu mõisamajas on ühildunud Järvamaa 18. sajandi lõpuosa mõisaarhitektuuri iseloomulikumad jooned. Säilinud on mitmed maitsekalt ehitatud majandushooned. Mõisa ümbritseb 3,6 ha keskmise liigirikkusega park, kus peapuuliigiks arukask. Pargis asub väga vanu ja kõrgeid põlispuid, samuti üks mandžuuria pähklipuu. Park piirneb allikajärvega. Hilissuvel 1805 toimunud Karinu ülestõus oli Eesti esimesi ja suuremaid talurahva vastuhakke.

Karinu ohvrikivi ehk Orjakivi ehk Katkukivi.
Karinu külas Võhmuta–Väike- Maarja teenurgal põlluservas asuv jämedateraline hallikasroosa graniitrahn, mille pikkus on 5,2 m, laius 4,2 m, kõrgus 1,6 m ja ümbermõõt 14 m. Kõrgus suureneb astmeliselt põhja suunas. Rahn on pinnalt tugevasti murenenud. Põhjakülg on kaetud samblaga. Üks neljandik rahnust on maa sees. Rahn on tuntud ohvrikivina. Selle pinnal loendasime 56 kausjat kultuselohku, neist suurima läbimõõt on 8 cm. Lohud on keskmiselt 4 cm sügavused ja paiknevad enamjaolt lael, ainult kolm lohku asub rahnu vertikaalsel kirdeküljel. Rahvapärimuse kohaselt olevat orjad sellel kivil nutmas käinud ja nende pisarad kulutanudki kivile lohukesed. Pimedustundidel nähtavat kivil valges riides orjasid tantsimas. Orjakivist 150 m lõuna pool on teine, 17 väikese lohuga kultusekivi.

Karinu paemurd
Asub Võhmuta–Visusti maantee ääres Karinu külas. See on Juuru lademe Tammiku kihistu puhas karplubjakivi, mille peamine moodustaja on olnud käsijalgne Borealis borealis. Siinne ühe liigi niisugune kohanemine ja karpide suur asustustihedus varases paleosoikumis on erakordne nähtus. Karjääri lõunaosas on avatud seina kõrgus enam kui 8 meetrit. Rahvusvahelise Geoloogide Kongressi ajal 1984. aastal oli siin uudistajaid kogu maailmast.

Kuksema karstiala.
Järva-Jaani–Kodasema maanteest ida pool Kagavere ja Kuksema küla vahel olev 4 ha suurune karstiväli. Siin asub üks Eesti suurimaid korrapäratu kujuga kurisuid, mille maksimaalseks neelamisvõimeks on 140 liitrit sekundis. Kuksema karstijärviku põhjas asub umbes 80 mitmesuguses arengustaadiumis karstilohku ja -lehtrit. Muutliku veerežiimiga alal kasvav puisniit, mida kohati veel niidetakse, võsastub. Lähikonnas pesitseb hulgaliselt toonekurgi.

Henn Sokk




VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee