11:55 pühapäev, 22.09.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
JärvamaaKülad
  Esna küla

Esna küla asub Järva maakonnas Kareda vallas, Esna jõe ülemjooksul. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 14 inimest.
Esna alevik tekkis 1920. aastail Esna raudteejaama juurde. Esna küla moodustati 1975. a. endisest Esna asundusest ja alevikust.

Esna mõis rajati 1623. a. Orissaare (Orgesell) küla asemele. Eestikeelne nimi Esna tuleneb omanike Essenite nimest.

Tähelepanu väärib varaklassitsistlikus stiilis mõisahoone (ehit. 18. sajandi lõpus) ja suur vabakujuline metsapark koos grupi allikatega pargi servas.

Esna pargist 1 km loodes on endiste Koigi, Huuksi ja Esna Grüneweldtide perekonnakalmistu, kuhu on maetud ka Eestimaa tsiviilkuberner J. C. E. v. Grünewaldt, üks Ataste seminari asutajaid.

Esna külas elab kirjanik Tõnu Õnnepalu.
"Tõnu Õnnepalu (43) on olnud EV eesti kirjanduse esimene euroopalik mees. Euromees selles mõttes, et ta kirjutas romaani "Piiririik", mida hakati kohe (etteheitvalt) "euroromaaniks" kutsuma. Teosel oligi Euroopas menu, seda tõlgiti paljudesse keeltesse ning romaani tiivul liikus autorgi mitmel pool Euroopas ringi ja kõneles Eesti asjast viisakas prantsuse keeles. Soomes polnud sellist eestlast veel nähtudki - soome keelt ei oska ja soovib kõnelda prantsuse keeles.
1990. aastate alul töötas Tõnu välisministeeriumis, oli lühikest aega Eesti Instituudi kultuurisekretär Pariisis, aga Eestis on olnud valdavalt ikka maainimene, elades põhiliselt Hiiumaal. Nüüdseks on Tõnu Tallinna korteri ja Hiiumaa maja maha müünud ning ostnud maja Järvamaale, Esnasse. Ehedalt eestilikus kollast värvi verandaga majas elab Tõnu kahe musta kassi ja esoteeriliste raamatutega. Umbes poole kilomeetri kaugusele jääb Hannes Tamjärvele kuuluv Esna mõisahoone. Sinna on Tamjärv palganud Tõnu majordoomuseks.
Tõnu tunnistab, et elu ja inimesed on Esnas hoopis teistsugused kui Hiiumaal. "Sisemaa. Inimestest on tunda, et nad on põlvkondade viisi raskel savisel pinnasel põldu harinud."
Kuigi põhiline aeg läheb tõlkimisele, on Tõnul ka loomingulisi plaane, mis just selle kohaga seotud. Siitkandist on pärit Tõnu vanaisa, kelle kohta ta on siin nüüd pärimusi kuulnud ja fotosid saanud. Pärast sõda löödi isa perekond siit minema. "Ma ei tea, kas sellest romaaniks jätkub, aga midagi tahan sellest kirjutada." /---/
Esnasse asumise vahetu põhjus on õigupoolest Esna mõis ja selle omanik Hannes Tamjärv. Too rahutu (nii ütleb Tõnu) ja missioonitundega mees "avastas selle mõisa, ostis ära ja praegu remondib. Tahab n-ö kloostrit (seda sõna Tõnu armastab), s.t. kontemplatsioonikeskust (Harry väljend), teha. Et kui keegi tahab lõõgastuda ja/või vaimu panna, võib ta mõisas elada ja leida tuge siinsest loodusest.
Näib, et ebamääraste ülesannetega "majordoomus" Tõnu osaks jääb luua mõisa kogunevas inimkoosluses terviklikku atmosfääri. Kuna Esna mõisa eesmärgiks on toota mõtet, mitte raha, sobib kirjanik uutmoodi kammerfilosoofiks küll. Umbes nagu Casanova teenis elu lõpul raamatukoguhoidjana leiba Duxi lossis Tśehhimaal või Voltaire resideeris Ferney mõisas. /---/
Kalev Keskküla, Harry Liivrand, Karin Paulus "Mõtleja mõisavalitsejaks"
"Eesti Ekspress" 33 (817) 17. august 2006

Esna allikajärv.
Esna külas 90 m üle merepinna asuv 0,5 ha pindalaga rohke taimestikuga külmaveeline allikatoiteline paisjärv, mida toidab suur rühm lange- ja tõusuallikaid. Allikafrondi pikkus on üle 200 meetri, allikad on väga kõikuva vooluhulgaga. Veelindude talvitamiskoht. Pinnakate ümbruses on õhuke ning esineb rändrahne. Allikad koos järvekese, pargi ja jõega on maaliline paikkond. Esna jõe lähe.

Esna kabelimägi (Müllersfeld). Esna ja Kodasema mõisa vahelises metsas säilinud Grünewaldi perekonna, 1832–42 kunstnik Friedrich Ludwig von Maydelli kavandi järgi ehitatud pseudogooti stiilis kabel. Kabel oma puhtast kivist tahutud fassaadiarhitektuuriga mõjub imposantselt. Suur roosaken, perspektiivportaal ja nišid kontraforssidel ning roidvõlvid ja dekoratiivsed päiskivid sisearhitektuuris pärinevad gooti stiili vormide maailmast kujul, nagu seda leiame eesti keskaja arhitektuuris. Portaali kohal on Grünewaldide raidkivist perekonnavapp. Laastatud kabelit ja kalmistut on Grünewaldide järeltulijad võimaluse piires korrastanud.
Esna mõis. Esna külas Roosna-Alliku–Köisi maantee ääres asuv tagasihoidlik klassitsistlik ansambel, kus pearõhk on asetatud majandushoonetele. Nime sai 17. sajandi omanike von Essenite järgi. Põhiosas 1821 rajatud härrastemaja asetseb väikesel kõrgendikul. Suhteliselt lihtne ühekorruseline poolkelpkatusega puumaja, seinad vooderdatud laiade rõhtlaudadega, nurgad viimistletud kvaaderplaadikestega. Stiilset peaust laiade pilastrite vahel, samuti otsaust kaunistavad rosettmotiivid. Kivist tiibhoone ning veranda pea- ja aiafassaadil rajati 1880. Keldrilaed on tellisvõlvidega. Põhikorrusel on loetav anfilaadne ruumide asetus. Säilinud interjöörist on eriti väärtuslikud stiilsed, mustad valgete liistudega barokkahjud ja malmvalu kaminavõre. Mitmes ruumis on säilinud äärmiselt kunstiväärtuslikud ning rariteetsed tala- ja plafoonmaalingud. Kõrvalhoonetest on esinduslikumad kaaristuga puust ait, kivist valitsejamaja, piiritusekelder, kasvuhoone ja pesuköök esiväljaku lääneserval. Majandushoovis nende taga on traditsioonipärane nelinurkse sisehooviga lautadekompleks koos meierei ja töölistemajaga, jääkelder, sigala, kaalukoda ja maakivist, dolomiidiga kaunistatud viinavabrik (ümber ehitatud 1897). Väljaku vastasservale rajati 19. sajandi II poolel omaette tallidekompleks mõisa majanduselus olulist osa etendanud hobusekasvatuse jaoks. Enamik kõrvalhooneid on ümber ehitatud või varemeis, kuid on säilinud omalaadsed lambapesemise basseinid. Peahoonet ümbritseb 6,5 ha mõisapark, kus on palju ilusaid põlispuid. Pargi peapuuliigiks on tamm. Pargile lisab ilu teda piirav maaliline allikajärv. Mõisakompleks on eravalduses. Mõisasüdamikust 1 km loode poole asub 1831 rajatud, “Müllersfeldiks” kutsutud kodukalmistu.

Henn Sokk / JIP 2003
Materjal Roosna-Alliku valla koduleheküljelt


VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee