13:11 pühapäev, 18.11.2018
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
JõgevamaaKülad
  Kärde küla

Kärde küla asub Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 137 inimest, 2009. a. oli elanikke 119.

Vaimastverest 2,5 km põhja pool asub Kärde mägi. Mäelt avanevast vaatest on palju kirjutatud ja räägitud.
Kärde mägi asub Vooremaa loodenurgas vastu Endla soostikku, kerkides ligi 30 m soopinnast kõrgemale. Endla järve ümbritsevad sood on ammu metsaga kattunud ning varjavad meie eest vaadet Endla järvele. Mäe tipult, kus varem asus tuuleveski (sellest on veel vaid paar põõsast teepeenral), jääb järv täpselt läände. Täpselt järve keskosa kohale jääb ka mäe läänejalamilt küünitav Kärde park.
Endlat ümbritsevad sood on metsaga kattunud ilmselt alles viimase poole sajandi jooksul. 1920. aastate algul käis Kärde mäel ja Endla rabas loodusteadlane G. Vilbaste, kelle reisimärkmetest leiame üllatusega, et Kärde tuuleveski juurest paistab üle metsa Endla järv madalate metsade keskel.
Vaadates Kärde mäelt põhja-kirdesse, näeme harjumatult lähedal võimast Emumäge (11 km). Vaatamata selgele ilmale on ta ikka hämune, nagu "sinihallis vihmakardinas". Loodes helkleb Koeru kiriku valge torn (20 km). Põhjas, siinsamas lähedal, vilguvad mõned Tooma katused. Vaate itta ja lõunasse varjavad Kärde mäe nõlvu katvad metsad.
Kärde mäel on mitmeid muistiseid. Kärde metsa vahel tee kõrgel läänepervel asub Peetri kivi. Sellel olevat kord lõunastanud Peeter I. Peetri kivist veidi ülalpool ulatub teeni sellega ristipidine sügav org - nn. Rahukraav. Rahva pärimuse järgi lastud see sõduritel kaevata Kärde rahuläbirääkimiste ajal, et nad niisama ei logeleks. Veelgi ülalpool, teest idas, on Preilikivi, meenutamaks Kärde mõisapreilit Rita Stackelbergi, kelle õnnetu armastuslugu veel praegugi liikvel on. Sellest kurvast loost on mitmeid legende. Üks neist räägib, et mõisapreili hakanud armastama üht talupoissi ja uputanud end selle õnnetu loo lõpetuseks Linajärve.
Kärde mäel asunud tuuliku möldrimajas on sündinud luuletaja ja rahvaluulekoguja Karl Woldemar Rosentrauch (1878-1919).

Kärde asunduse pargis on säilinud väike õlgkatusega nn. Kärde rahumajake. Rahvapärimuste järgi olevat siin 1661. a. alla kirjutatud rahulepingule Rootsi ja Venemaa vahel.

Kärde ja Vägeva vahel, Tallinna maanteest veidi eemal, Endla soostiku servaalal asub Endla looduskaitseala keskus. Siin on Endla rabasse rajatud palju kilomeetreid omapäraseid plankteid, purdeid, mis kulgevad üle arvukate laugaste. Endla raba on paremini uuritud kogu vabariigis.
Siia lähedale jääb mitu järve. Suurim neist on Männikjärv (18,0 ha). Muistendi järgi on see Kalevipoja kaev. Väikesed Linajärved on silmapaistvalt sügavad (11,5 ja 7,0 m). Endla järv (mis kuivendustööde tõttu omab endisest pindalast vaid poole), on seotud paljude muistenditega. Fr. R. Faehlmanni loodud muistendi järgi elanud Endla ääres Vanemuise kasutütar Juta, kes leinas oma vara surnud armsamat Endlit. Ta kaitse all olnud ümbruskonna linnud ja kalad. Järve lähedal näidatakse praegugi Juta kivi.



VAATAMISVRSUSED:
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee