16:41 teisipäev, 10.12.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
JõgevamaaKülad
  Kasepää küla

Piki Peipsi rannkut asuvad Kasepää, Tiheda, Kükita ja Raja küla, ligi 8 km pikkune, Mustveeni ulatuv tänavkülade vöönd, mida nimetatakse ka lihtsalt Tänavkülaks. Tänavküla paikneb Jõhvi-Tartu-Valga ja Aovere-Kallaste-Omedu maantee vahelisel ala.
Kasepää ja Kükita küla on mainitud kirjalikult juba 16. sajandi lõpul, Raja ja Tiheda on iseseisvate küladena kaardile kantud 1820.a. 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alguses tulid kahe lainena Peipsi läänerannikule venemaalt tagakiusamise eest põgenenud vanausulised. Nad rentisid endale maatükid ja kalapüügiriistad. Nende kogukonnale on iseloomulik elada kilomeetritepikkusestes ridakülades. Tänavküla on Eestis üks väheseid kohti, kus tänapäevalgi elab vene vanausulisi. Ent põliselanikke on jäänud väheseks, rohkesti on sinna rajanud suvekodusid idavirumaalased.
Peipsi vanausuliste peamised tegevusalad on alati olnud kalapüük ja köögiviljakasvatus. 20. sajandi esimesel poolel kasvatati lisateenistuse saamiseks ka sigurit, seda kasutati kuivatatult ja röstitult kohvisegudes. Kasvatati ka tubakat, mida nimetati pinutaguseks, sest tihti olid tubaka kasvukohad vanad puuriidaasemed või -tagused. Tänaseni on populaarne peipsi tindi kuivatamine. Vanausulised on olnud ka hinnatud ehitustöölised ja ikoonimaalijad.
Raja vanausuliste palvemaja ehitati 1830. a. 1907-12 ehitati palvemaja juurde uus hoone, mis 1944. a. hävis, alles jäi üksnes kellatorn. 1990. a. kellatorn renoveeriti ning 2003. a. sai vana palvela uue kauni välimuse. Hoones on 11 ruumi, sealhulgas töökoda-õppeklass, mis täidab osaliselt ka muuseumi ülesannet, ja raamatukogu.

Kasepää külas asub endise Tiheda koolimaja hoone, mis ehitati punastest tellistest 1910. a. paiku. Praegu on selles perearstikabinet ja valla töötute töötoad. Endise koolimaja ja Kasepää vallamaja vahel asuv hoone ehitati 20. sajandi algul magasiaidaks. 1920.a. paiku kasutasid seda hoonet noored peo- ja näitemängupaigana, seejärel ehitati see ümber sigarikuivatiks. Nõukogude ajal sai hoonest Tiheda kooli abiehitis ja praegu asub seal Tiheda lasteaed-algkool. Pärast sõda näidati filme ja tantsiti puust rahvamajas, selle asemele ehitati käesoleva sajandi algul Kasepää rahvamaja uus hoone.

Heakorrastatud Tänavküla oma ainulaadsete palvelate ja vanausuliste kultuuripärandiga on hinnatud turismiobjekt, mille väärtust suurendab soodne ligipääs maanteelt ning paiknemine järve ääres.

Kasepää külast on pärit Kraftide suguvõsa, tuntuim neist on kauaaegne Eesti Panga president Vahur Kraft.

Allikas: Jõgevamaa. Kuninglik väärikus, Kalevipoja jõud. Autoriõigus: Jõgeva Maavalitsus. Tallinna Raamatutrükikoda, 2009
 
KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee